Huntidest! Läbi isikliku tunnetuse

Canis lupus laying in grass.jpg
Foto: John and Karen Hollingsworth

Eesti meedias ilmub järjepanu artikleid, mis kütavad hundivastast hüsteeriat. Ilmekaks näiteks on lemmikloomarubriigis ilmunud muinasjutt, kus hundid tulid suisa puukuuri lammutama – ja otse loomulikult on ära mainitud ka keegi jahimees, kelle arvates on “hundikari väga agressiivne”.

Vastukaaluks ilmub aga ka tasakaalukaid, rahulikke ja rohkem reaalsusega haakuvaid tekste:

Suvel sündinud kutsikad on juba sügiseks täiskasvanu mõõtu, kuid kindlasti pole selle ajaga nad võimelised juhirolli võtma. Seega kui noortelt huntidelt juhid ära võtta jäävad noored omapead ja sealt ka need “lollused”, kui minnakse inimeselt võtma. Hunt viimasel võimalusel läheb inimeselt saaki võtma. Ja kui läheb siis inimene on pahane ja nõuab , et hundid ära kütitaks. Tihti inimene ei mõista, et on ise oma liigse loodusesse sekkumisega loodussüsteeme muutnud ja ajab iseenda saba taga.

Muide millegipärast on kõige rohkem probleeme huntidega seal, kus neid kõige aktiivsemalt kütitakse. Kui laseksime hundil olla hunt siis kaoksid paljud hundi tekitatud “probleemid”.

Loe lähemalt “Eleri metsast” blogist.

Doktorant Laura Kiiroja: hundid on ökosüsteemis võtmetähtsusega liik

Laura Kiiroja õpib Kanadas Dalhousie Ülikoolis interdistsiplinaarses doktoriõppes ning tema kõige suuremaks huviks ja kireks on huntide uurimine: „Teadsin, et doktoriõppesse minnes pean õppima just seda, mis mind kõige enam paelub – koerlaste käitumist. Nii jõudsingi lõpuks Kanadasse ja astusin Dalhousie ülikooli doktorantuuri ning asusin selle juurde kuuluvas Koerlaste ja Roomajate Käitumise ja Olfaktsiooni laboris tööle.“

Loe edasi “Doktorant Laura Kiiroja: hundid on ökosüsteemis võtmetähtsusega liik”

Pressiteade: Eesti Loodusturismi Ühing toetab ettepanekut põtrade küttimismahte vähendada

Jahimehed on põtradest juba pooled ära tapnud

Loodusturismi ühingu liikmed, kelle hulgas on loodusgiidid ja loodusfotograafid, kinnitavad, et põtradega kohtumine Eestis metsades on tunduvalt vähenenud. Kui varasemalt oli põder Eesti looduses üsna tavaline, siis viimastel aastatel on olnud juhtumeid, kus isegi nädala aja jooksul vaatamata intensiivsele otsimisele põtra metsas kohata ei õnnestu.

Loe edasi “Pressiteade: Eesti Loodusturismi Ühing toetab ettepanekut põtrade küttimismahte vähendada”

Metsloomi ei tohi toita

Foto: Ove Maidla

Jahimehed tegelevad metsloomade toitmisega, rajades söögikohti ning soolakuid, vahel isegi esitades seda mingi ülla eesmärgina loomi liiklusest eemal hoida. Tegelikkuses on tegu muidugi peibutussöögikohtadega, kus jälgitakse sööjaid (läbi kaamera), valmistudes nad varem või hiljem ära tapma nn peibutusjahi käigus.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Kalvi sõnul ei ole Eesti oludes metsloomadele mingit lisatoitu vaja ja populatsioonide püsimise mõttes on parim metsloomi mitte toita. Söödaplatsidel tekivad ebaloomulikud kontaktid metsloomade vahel ning levivad haigused, samuti tekib röövloomadel ebaloomulik ligipääs saakloomadele. (Kadri Suurmärgi “Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele”, Maa Elu 19. detsember 2019. Refereeritud artikli täisteksti loe AS Postimees Grupi veebilehelt).

Kui hoolite metsloomadest ja loodusest, palun ärge toitke metsloomi! Metsloomade toitmine kahjustab looduslikku tasakaalu, aitab kaasa haiguste levikule ning kahjustab loomade populatsioone!

Põdrad võivad end nüüd julgemini tunda

Leili Mihkelson, erametsaomanik. Maaleht, 16. detsember 2019

Põdramullikas. Foto: Leili Mihkelson

Tahaksin loota, et ka pildil olev põdramullikas elas jahiaja üle. Kui ma temaga noorendiku serval viimati kokku sain, siis nosis loom seal rohtu ja tundus, et inimest eriti ei kartnudki. Võimalik, et sel loomal polnud kokkupuudet jahimeestega olnud ega olnud ka ajujahi kogemust, seepärast jäigi ta mind kui pealtnäha ohutut olendit uudistama.

Loe edasi “Põdrad võivad end nüüd julgemini tunda”

Hundid on sügisel murdnud paarkümmend koera

Vahur Lauri. Eesti Rahvusringhääling, 5. detsember 2019

 

Hundid on sel sügisel murdnud peaaegu 20 koera. Seda hoolimata asjaolust, et nende arvukus on keskkonnaameti andmeil langenud ning toidu-puudust metsas ei ole. Keskkonnaamet ei oska seletada, miks on huntide toitumisharjumused väärastunud.

Sügisel levis sotsiaalmeedias turvakaamera video kahe koera ja kolme hundi kohtumisest Raplamaal. Kõik kohtumised nii rahulikult ei lõpe.

Loe edasi Eesti Rahvusringhäälingu portaalist.

Poola mõtleb saata seakatku piirama sõdurid ja politseinikud

AFP / BNS. Postimees, 11. detsember 2019

Relvastatud jahimees jälgimas rahumeelseid protesteerijaid, kes pole nõus loomade tapmisega. Foto: Wojtek Rawdanski / AFP / Scanpix

Aafrika sigade katkuga heitleva Poola põllumajandusminister tegi täna ettepaneku muuta seadust nii, et sõdurid ja politseinikud saaksid õiguse metssigu maha lasta.

Refereeritud artikli täisteksti loe AS Postimees Grupi veebilehelt.