Metslindude raviks valmib rehabilitatsioonihoone.
Eesti Maaülikooli loomakliinikusse satub ravile kahetsusväärselt palju röövlinde ja seda peamiselt inimese süül. Suur osa patsientidest kannatab pliimürgistuse käes. Mürgine raskemetall jõuab nende seedekulglasse jahipidamise jääkidest. Metallijäägid on lindude jaoks aga sedavõrd mürgised, et paljusid patsiente ei õnnestugi päästa. Ehkki juba aastaid on pliimoonale olemas alternatiive, eelistab osa jahimehi jätkuvalt pliist kuule, samas mõistmata, et pliiga saastunud liha süües mürgitavad nad enda ja oma lähedaste organismi.
Maaülikooli veterinaariakliiniku taha on maaehituse ja veemajanduse õppetooli tudengid ja õppejõud tasapisi püstitanud majakese, millest saab metslindude rehabilitatsioonikeskus. Üliõpilaste enda projekteeritud hoones on kõik konstruktsioonid ühendatud metallist kruvide ja naelteta. Metallivabade tarindite loomine on maaülikoolis uus uurimissuund.
25. novembril oli rehabilitatsioonikeskuses avatud uste päev ning viimast korda pääsesid majja inimesed. Uuel nädalal paigaldatakse hoonele uksed ja siis pole kõrvalistel sinna enam asja.
Metslindude rehabilitatsioonikeskus saab olema koht, kus loomakliinikusse ravile sattunud röövlinnud saavad turvaliselt olla neile omases õuekeskkonnas. Realistlike olude tagamiseks on osa katusest kaetud võrguga, et vihm saaks majja sisse sadada. Samuti on maja koridoris lindudel võimalik teha pika ravi järel esimesi lennuharjutusi.
Eesti Maaülikooli loomakliinikusse satub ravile kahetsusväärselt palju röövlinde ja seda peamiselt inimese süül. Suur osa patsientidest kannatab pliimürgistuse käes. Mürgine raskemetall jõuab nende seedekulglasse jahipidamise jääkidest. Metallijäägid on lindude jaoks aga sedavõrd mürgised, et paljusid patsiente ei õnnestugi päästa. Ehkki juba aastaid on pliimoonale olemas alternatiive, eelistab osa jahimehi jätkuvalt pliist kuule, samas mõistmata, et pliiga saastunud liha süües mürgitavad nad enda ja oma lähedaste organismi. Osa veterinaarmeditsiini õppekavast on pühendatud ka metsloomade ja -lindude ravile.
Maja just sellisena rajamise idee ja teostuse taga on maaehituse õppejõud Tõnis Teppand, projekteerisid, valmistasid ja ehitasid maaehituse tudengid koos idee autoriga. Objektijuht oli Vello Pallav.
Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteated ja uudised. Videolugu: “Kotkapesa” hakkab valmis saama