Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse

Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade

Valgepõsk lagled. Foto: Tiiu Tali

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

Loe edasi “Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse”

Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud

Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade

Foto: Lea Tammik (eoy.ee)

Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.

Loe edasi “Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud”

Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida

Hunt Autor/allikas: Eleri Lopp-Valdma

Nendes ohjamisalades, kus on viimase viie aasta jooksul kõige rohkem hundijahi lube antud, on ka kõige suurem kariloomade murdmiste arv. Mille alusel saab väita, et letaalsed viisid vähendavad rünnakuid kariloomadele? Eestis olemasoleva info põhjal võib järeldada, et huntide küttimine ei vähenda probleeme, kirjutab Eleri Lopp-Valdma.

Loe edasi “Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida”

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas pliimoona keelustamise poolt

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas 29. oktoobril 2020, et pliimoon keelatakse märgaladel jahti pidades, mis on esimeseks sammuks kogu EL-i hõlmava keelu suunas.

Miljonid märgalade linnud saavad jahil kasutatavast pliimoonast mürgituse [Rainer Hungershausen / Flickr]

Hinnanguliselt satub üle Euroopa igal aastal loodusesse umbes 21 000–27 000 tonni pliid, kui pliimoona tükid satuvad märgalade vette ja pinnasesse.

Loe edasi “Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas pliimoona keelustamise poolt”

Kuidas maaomanikuna oma kinnisasjal jahipidamine ära keelata?

Kehtiva jahiseaduse kohaselt on õigus kinnisasjal jahti pidada, päikesetõusust päikeseloojanguni, kuni 200 m hoonest, juhul kui kinnisasi on piiritlemata või tähistamata, ka siis, kui kinnisasja omanik pole jahipidamise lubamiseks lepingut sõlminud. Teisisõnu, vaikimisi on lubatud kinnisasjal jahti pidada ja seda ilma kinnisasja omaniku teadmata.

Et sellist olukorda vältida, on vajalik kirjalikult oma kinnisasjal jahipidamine keelata. Kehtiv jahiseadus näeb ette, et maaomanikul on õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata (vt 1. peatükk, § 6. Maaomaniku õigused jahinduses).

Oma kinnisasjal jahipidamise keelamiseks tuleb maaomanikul oma tahteavaldusest kirjalikult teada anda. Selleks saatke Keskkonnaametisse info@keskkonnaamet.ee vabas vormis taotlus, kus märgite ära, kus soovite jahipidamise keelata. Keskkonnaamet edastab Teie jahikeelu tahteavalduse jahipiirkonna kasutajatele, kes peavad omakorda seadusest tulenevalt jahikeeldu jälgima ja sellest lähtuma.

Kui olete oma kinnisasjal jahipidamise kirjalikult ära keelanud ning saanud Keskkonnaametilt ka kirjaliku vastuse, mis seda kinnitab, siis on soovitatav lisaks ikkagi oma kinnisasi piirata ja vastavalt tähistada, kui seda pole veel tehtud. Kuigi see on jahipidaja ülesanne teha kindlaks, kas kinnisasjal on jahipidamine keelatud, võiks igaks juhuks paigutada oma kinnisasja piiridele postid üheselt mõistetavate, jahikeelust informeerivate siltidega:

Foto: Palsi Ökotalu blog.

Vajaliku sildi võib osta näiteks sildid.eu veebipoest.

Loe lisaks

  1. Keskkonnaministeerium. Küsimused ja vastused uue jahiseaduse kohta.
  2. Keskkonnaamet. Jahipiirkonnad.
  3. Riigi Teataja. Jahiseadus.

Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?

Robert Hansen oli trofeekütt, kellele meeldis jahtida nii loomi kui ka inimesi.

Lõviekspert ja looduskaitsja Gareth Patterson võtab teema sihikule.

Minu jaoks – ja paljude nende inimeste jaoks, kes minuga ühendust võtavad, et oma toetust pakkuda – ei erine eneserahuldamise eesmärgil süütute loomade tapmine eneserahuldamise eesmärgil süütute inimeste tapmisest. Siit järeldub, et trofeejahti – metsloomade korduvat tapmist – tuleks kindlasti näha sarimõrvana. Ja samas moraalses valguses hakkab minu arvates inimkonna mõtlemine sellisele moraalitasemele lähenema.

Kuidas on trofeejahi ja sarimõrvad võrreldavad?

Loe edasi “Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?”

Trofeejaht: psühhopaatide ajaviide

Ingrid Newkirk, organisatsiooni People for the Ethical Treatment of Animals (PETA) kaasasutaja ja president.

Milline inimene küll naudib teiselt elusolendilt elu võtmist? See võib esmapilgul tunduda ebatõenäoline, kuid kas mitte seesama nihkes psühholoogia, mis üht inimest kannustab lõvi vigastama, jälitama ja 40 agoonias piineldud tundi hiljem surnuks tulistama, võib samuti üht inimest kannustada majasse sisse murdma ja seal olevaid inimesi noaga pussitama? Sellised tapjad peidavad end otse meie silme all. Nad on ametnikud sõjaväes ja skaudijuhid. Günekoloogid ja hambaarstid

Sarimõrvad ja trofeejaht on hirmutavalt sarnased. Nagu eluslooduse uurija ja autor Gareth Patterson* välja toob, sukelduvad mõlemat liiki tapjad tihti vägivaldsetesse fantaasiatesse. Jahindusajakirjad on loodud jahimeeste erutamiseks ja need aitavad õhutada vägivaldseid fantaasiaid saagi jälitamisest ja tapmisest. Need ajakirjad on täis pilte jahimeestest, kes tapetud loomade kohal võidukalt seisavad, mis on ilmselge sõnum: tapke midagi – või täpsemalt, keegi – ja ka teie võite end vägevalt tunda. 

Loe edasi “Trofeejaht: psühhopaatide ajaviide”

Pliiga seotud probleemid Eestis

Röntgenipilt näitab allaneelatud pliifragmente valgepea-merikotka kõhus

Pliimürgitusega merikotkad

2017. aastal ütles veterinaararst Madis Leivits, et “Aastas jõuavad umbes 15 merikotkast minuni. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga.” Et merikotkas mürgitusse sureks, piisab vaid paari liivatera suurusest pliifragmendist, mis jahimeeste poolt metsa jäetud loomajäänustes. Võrdluseks võib tuua, et jahimehed ja kalamehed jätavad Eesti loodusesse igal aastal tuhandeid kilogramme pliid. Kuigi 2019. aasta Eesti Jahimeeste Selts õpetab jahimehi end esitlema kui looduskaitsjaid: “Jaht on looduskaitse. Jahimees on looduse praktiline kaitsja. /../ Jaht on väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades taastuvat ressurssi. See on sisuliselt nagu looduses kasvatatud viljade koristus.” – on tegelikult just Eesti jahimehed ning kalamehed need, kes loodust pliiga reostavad.

Loe edasi “Pliiga seotud probleemid Eestis”