Kuidas maaomanikuna oma kinnisasjal jahipidamine ära keelata?

Kehtiva jahiseaduse kohaselt on õigus kinnisasjal jahti pidada, päikesetõusust päikeseloojanguni, kuni 200 m hoonest, juhul kui kinnisasi on piiritlemata või tähistamata, ka siis, kui kinnisasja omanik pole jahipidamise lubamiseks lepingut sõlminud. Teisisõnu, vaikimisi on lubatud kinnisasjal jahti pidada ja seda ilma kinnisasja omaniku teadmata.

Et sellist olukorda vältida, on vajalik kirjalikult oma kinnisasjal jahipidamine keelata. Kehtiv jahiseadus näeb ette, et maaomanikul on õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata (vt 1. peatükk, § 6. Maaomaniku õigused jahinduses).

Oma kinnisasjal jahipidamise keelamiseks tuleb maaomanikul oma tahteavaldusest kirjalikult teada anda. Selleks saatke Keskkonnaametisse info@keskkonnaamet.ee vabas vormis taotlus, kus märgite ära, kus soovite jahipidamise keelata. Keskkonnaamet edastab Teie jahikeelu tahteavalduse jahipiirkonna kasutajatele, kes peavad omakorda seadusest tulenevalt jahikeeldu jälgima ja sellest lähtuma.

Kui olete oma kinnisasjal jahipidamise kirjalikult ära keelanud ning saanud Keskkonnaametilt ka kirjaliku vastuse, mis seda kinnitab, siis on soovitatav lisaks oma kinnisasi piirata ja vastavalt tähistada, kui seda pole veel tehtud. Kuigi see on jahipidaja ülesanne teha kindlaks, kas kinnisasjal on jahipidamine keelatud, võiks igaks juhuks paigutada oma kinnisasja piiridele postid üheselt mõistetavate, jahikeelust informeerivate siltidega:

Vajaliku sildi võib osta näiteks sildid.eu veebipoest.

Loe lisaks

  1. Keskkonnaministeerium. Küsimused ja vastused uue jahiseaduse kohta.
  2. Keskkonnaamet. Jahipiirkonnad.
  3. Riigi Teataja. Jahiseadus.

Julmur lasi rebasele noole läbi selgroo, loom tuli hukata

Noolega lastud rebane piinles enne eutaneerimist ilmselt pikemat aega. Foto Eesti Metsloomaühing

Eesti Metsloomaühingul ei õnnestunud vaatamata püüdlustele päästa rebast, kellele jõhkard oli noole keresse lasknud.

Täna leidis ühingu vabatahtlik ehitusobjekti lähistelt rebase, kellel on vibunool kehast läbi lastud. Tegu ei paistanud olevat värskelt toime pandud teoga ning ilmselt oli rebane juba mõnda aega sel viisil ringi liikunud. Paraku on siiski tegu loomaga, keda inimene on teadlikult vigastanud ja kes jäeti ilma abita piinlema.

Loe edasi “Julmur lasi rebasele noole läbi selgroo, loom tuli hukata”

Maaülikooli rajatakse metslindude rehabilitatsioonikeskus

Metslindude raviks valmib rehabilitatsioonihoone.
Foto: Risto Mets / EMÜ
Metslindude raviks valmib rehabilitatsioonihoone.

Eesti Maaülikooli loomakliinikusse satub ravile kahetsusväärselt palju röövlinde ja seda peamiselt inimese süül. Suur osa patsientidest kannatab pliimürgistuse käes. Mürgine raskemetall jõuab nende seedekulglasse jahipidamise jääkidest. Metallijäägid on lindude jaoks aga sedavõrd mürgised, et paljusid patsiente ei õnnestugi päästa. Ehkki juba aastaid on pliimoonale olemas alternatiive, eelistab osa jahimehi jätkuvalt pliist kuule, samas mõistmata, et pliiga saastunud liha süües mürgitavad nad enda ja oma lähedaste organismi. 

Loe edasi “Maaülikooli rajatakse metslindude rehabilitatsioonikeskus”

Valimislubaduste asemel

Ma ei tea täpselt, kes saab siis raha kui jahimehed Hispaaniast ja Itaaliast siia sõidavad. Ma ei tea täpselt, kes hiidlastest jahiseltsidesse kuuluvad ja miks. Ma ei tea täpselt, millised on need koolitused, mida kaugelt tulnud jahimeestele kohapeal korraldatakse. Ma ei tea täpselt, kuidas saab sekkuda kohalik omavalitsus. Ja ma ei tea täpselt, mida teistes riikides jahiturismi vastu tehtud on. Ma ei tunne hästi meil kehtivat ja järjest rohkem reguleeritud jahiseadusandlust. Ma tegelikult ei arva, et on olemas eetilisemat ja ebaeetilisemat jahti, sest jaht tapab ja loomad tahaksid elada. Aga ma olen näinud, kuidas jahimees kährikut tapab ja seda ei olnud tarvis teha. Ja seda ei olnud tarvis niimoodi teha nagu ta tegi. Võibolla see oli siis ebaeetilisem kui nt metssigade tapmine, kes põllud segi tuhnivad. Aga kindel ma selles küll ei ole.

Loe edasi “Valimislubaduste asemel”

Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse

Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade

Valgepõsk lagled. Foto: Tiiu Tali

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

Loe edasi “Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse”

Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud

Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade

Foto: Lea Tammik (eoy.ee)

Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.

Loe edasi “Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud”