Pliiga seotud probleemid Eestis

Röntgenipilt näitab allaneelatud pliifragmente valgepea-merikotka kõhus

Pliimürgitusega merikotkad

2017.aastal ütles veterinaararst Madis Leivits, et “Aastas jõuavad umbes 15 merikotkast minuni. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga.” Et merikotkas mürgitusse sureks, piisab vaid paari liivatera suurusest pliifragmendist, mis jahimeeste poolt metsa jäetud loomajäänustes. Võrdluseks võib tuua, et jahimehed ja kalamehed jätavad Eesti loodusesse igal aastal tuhandeid kilogramme pliid. Kuigi 2019. aasta Eesti Jahimeeste Selts õpetab jahimehi end esitlema kui looduskaitsjaid: “Jaht on looduskaitse. Jahimees on looduse praktiline kaitsja. /../ Jaht on väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades taastuvat ressurssi. See on sisuliselt nagu looduses kasvatatud viljade koristus.” – on tegelikult just Eesti jahimehed ning kalamehed need, kes loodust pliiga reostavad.

Plii looduses

Veelinnu jahil keelati pliihaavlite kasutamine juba 2013. aastal, seoses 1995. aastal sõlmitud rahvusvahelise looduskaitse kokkuleppe kehtestamisega. Pliihaavlid ei kahjusta vaid röövlinde nagu kotkas, vaid ka veekogude põhjast toitu otsivaid linde nagu pardid, haned (kes peavad haavleid kivikesteks, mis on nende seedimise toimimiseks vajalikud süüa) ning omakorda toiduahelas neist lindudest toituvaid loomi. Arvatakse, et Eesti veekogude põhjas leiduv pliihaavlite hulk on väga suur. Kuigi pliihaavleid ei tohi enam kasutada veelindude küttimiseks, on jätkuvalt lubatud pliihaavleid kasutada muude lindude ja loomade tapmiseks. Jahimeeste poolt metsa jäetud loomade jäänused või jahipraagi tulemus mürgitab jällegi kotkaid ja teisi loomi, kes pliiga mürgitatud jäänustest toituvad. Lisaks jahimeestele jätavad loodusesse kilode kaupa pliid ka kalamehed, näiteks õngetina kaotamisel. Madis Leivits on öelnud, et Euroopas tervikuna satub loodusesse ca 14 000 tonni pliihaavleid, 350 tonni kuule, 2000-6000 tonni õngetina ning lisaks veel sportlaskmise tõttu 10 000 – 20 000 tonni pliimoona.

Miks on plii näiteks lindudele nii kahjulik? “Organismi sattununa võib plii põhjustada linnul uimasust, seedekulgla talitluse halvenemist, anoreksiat, oksendamist, aneemiat, raku talitluse häireid ja neuroloogilisi kahjustusi, mille tulemusel lind nõrkeb või jääb pimedaks.” Samas plii ei ole kahjulik vaid elusloodusele, vaid ka inimestele: “/../ plii on organismis veres, neerudes, maksas ja luudes kogunev raskemetall, mille kahjulikud mõjud võivad ilmneda ka aastate pärast. Kahjustuste hulgas on närvi- ja seedesüsteemi, neerude ja aju kahjustused ning probleemid vereloomega. Laste puhul kaasnevad pliimürgitusega käitumisprobleemid, kuulmislangus, aeglustunud kasv, vähenenud õppimisvõime ja üldine areng.” Teadlased on seisukohal, et ohutu plii kogus organismis on null. Kui on teada, et plii mürgitab nii looduskeskkonda kui inimesi, siis miks jätkatakse selle kasutamist? Nii lindude-loomade kui ka  inimeste toidulauale jõudva raskemetalli mürgitusele ravi ei ole – seda probleemi on võimalik vaid ennetada. Kahjuks on aga levinud komme jätta pliimoonaga saastunud looma tükid loodusesse. Eestis surevad merikotkad peamiselt just pliimürgitusse: surma põhjustab juba 0.2 grammi plii söömine. Lubatud piiril kõikuv pliisisaldus on ka pliimoonaga tapetud looma liha söönud jahimehe ja tema perekonnaliikmetel, mida näitas Rootsis läbiviidud uuring. Taanis ja Gröönimaal tehtud uuring näitas, et jahimeestel oli veres saastatud liha söömise tagajärjel kümnekordselt normi ületav plii sisaldus. Plii sissesöömise mõju võib avalduda aga alles mõne aja pärast, mistõttu ei pruugita saastatud liha söömist mürgitust seostada. Teadlased soovitavad rasedatel ja kuni 7-aastastel lastel täiesti vältida pliimoonaga tapetud looma liha söömist.

Plii alternatiivid

Alternatiivid on juba praegu olemas: tina, volfram, teras, vismut, tsink, molübdeen ja eelmainitute erinevad sulamid, ent need alternatiivid on aga mõnevõrra kallimad. Jahimeeste arvates ei tapa alternatiivid ka nii tõhusalt kui pliimoon. Pliid sisaldav laskemoon tekitab väidetavalt ohvris kiiremini šoki. Mõju keskkonnale on aga hävitav, mistõttu pliid sisaldav laskemoon on Euroopas täiesti keelatud juba mõnedes riikides, näiteks Taanis, Hollandis, Norras, Rootsis. Märgaladel on pliimoona kasutamise keelanud 28-st Euroopa liikmesriigist 23. Kuna elusloodus ei tunne riigipiire, peetakse vajalikuks aga keelustada pliimoon terves Euroopas. Eestis soovib Keskkonnaministeerium 5-aastast üleminekuaega pliimoonast loobumiseks, Eesti Jahimeeste Selts arutas teemat 2019. aastal korduvalt ning jõudis otsusele, et neile sobib 10-aastane üleminekuaeg – samas kui Euroopa Komisjon soovib 3-aastast üleminekuaega. Maaeluministeeriumi kokku kutsutud koosolekul jõuti kompromissini, et Eesti üleminekuajaks saab ilmselt 5 aastat. Pliimoon on Eesti jahimeestele jätkuvalt esimene valik ulukijahil, mis seab eriti ohtu Eesti merikotkad, kes on toiduahela tipuliik, mistõttu kuhjuvad tema organismi saakloomade vahendusel kõik keskkonnamürgid. Lisaks pliimoona soodsale hinnale on peamiseks argumendiks fakt, et enamus käibes olevatest relvadest ei ole mõeldud töötama alternatiivse moonaga. Lisanduvad ballistilised jms nüansid, et looma tapmine alternatiivse laskemoonaga oleks sama efektiivne. Hetkel paistab Eesti Jahimeeste Seltsi peamiseks vastuargumendiks pliimoona keelustamisele hoopis küll märgalade määratlus, mis tundub neile segane. Segadus on ka märgalaga piirneva puhvertsooni mõistega.

Kokkuvõttes võib öelda, et isegi kui pliimoon keelatakse üleminekuajaga, on loodusele kahju juba tehtud ning veekogude põhjast satub pliimoon toiduahelasse, ja seda kahju tehakse ka praegu, hoolimata sellest, et on hästi teada, kui ohtlik on plii nii elusloodusele kui inimestele. Lihtsalt huvi tappa lindusid, loomi ja kalu võimalikult odavalt, kaalub üles nii eluslooduse huvid kui terve mõistuse. Veterinaariateadlane Oliver Krone on öelnud, et tavalisele jahimehele tähendaks alternatiivse moona kasutamine vaid mõnekümne euro suurust lisakulu.

Allikad

  1. Kas on alternatiive pliihaavlitele ja õngetinadele? Zooloogiablogi “Zooloogid 2.0” https://zooloogiablogi.ee/blogi/kas-alternatiive-pliihaavlitele-ja-ongetinadele/ (07.03.2017)
  2. Pliist haavlid ja õngetinad mürgitavad aastas kümneid merikotkaid. Novaator, err.ee https://novaator.err.ee/294264/pliist-haavlid-ja-ongetinad-murgitavad-aastas-kumneid-merikotkaid (08.03.2017)
  3. EJS aastaraamat 2019 http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2020/05/Veeb-EJS-aastaraamat-2019.pdf
  4. Teist korda pliimürgitusega ravile sattunud merikotkas suri. Pealinn http://www.pealinn.ee/tagid/koik/teist-korda-pliimurgitusega-ravile-sattunud-merikotkas-suri-n209051 (22.12.2017)
  5. Pliimürgitusest terveks ravitud kotkas saab neljapäeval taas vabaks. TV3 https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/03/28/pliimurgitusest-terveks-ravitud-kotkas-saab-neljapaeval-taas-vabaks (08.03.2018)
  6. Plii jõuab linnu organismi peamiselt toidu kaudu. EJS veebileht http://www.ejs.ee/plii-jouab-linnu-organismi-peamiselt-toidu-kaudu/ (30.03.2018)
  7. Pliilaskemoon mürgitab loodust ja jahimehi. Imeline Teadus. https://www.kotkas.ee/files/Pliilaskemoon-Imeline-Teadus.pdf (9.2019)
  8. Pooled hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgituse tõttu. Postimees https://maaelu.postimees.ee/6796275/pooled-hukkunud-merikotkastest-on-surnud-pliimurgituse-tottu (08.10.2019)
  9. Jahimehed kaaluvad pliimoonaga jahipidamise lõpetamist. EJS veebileeht http://www.ejs.ee/jahimehed-kaaluvad-pliimoonaga-jahipidamise-lopetamist/ (30.12.2019)
  10. Plii jahimoonas. Madis Leivits DVM. http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2020/01/Plii-EJS-11-19.pdf (01.2020)
  11. Selgitus pliimoona kasutamist reguleerivatele EL dokumentidele. EJS veebileht http://www.ejs.ee/selgitus-pliimoona-kasutamist-reguleerivatele-el-dokumentidele/ (03.02.2020)
  12. FACE ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut plii osas. http://www.ejs.ee/face-ei-toeta-euroopa-komisjoni-ettepanekut-plii-osas/ (19.02.2020)
  13. Pliimoona edasine kasutamine on küsimärgi all http://www.ejs.ee/pliimoona-edasine-kasutamine-on-kusimargi-all/ (15.04.2020)
  14. Riigikogus arutati pliiteemat http://www.ejs.ee/riigikogus-arutati-pliiteemat/ (25.06.2020)
  15. Tõnu Traks ja Tõnis Korts. Jahipidamisest. Vikerraadio. https://vikerraadio.err.ee/1104551/uudis-madis-hindre/1070301 (03.07.2020)
  16. Maaeluministeeriumis arutati pliiteemat http://www.ejs.ee/maaeluministeeriumis-arutati-pliiteemat/ (07.07.2020)
  17. Pliihaavli keelamine märgaladel: Miks on see Euroopa Komisjoni ettepanek problemaatiline? EJS veebileht http://www.ejs.ee/pliihaavli-keelamine-margaladel-miks-on-see-euroopa-komisjoni-ettepanek-problemaatiline/ (08.07.2020)
  18. Merikotkas. Ohud. https://www.kotkas.ee/liigid/merikotkas (vaadatud 11.07.2020)

Miks hirvede tapmine ei lahenda hirvedega seotud konflikte

Foto autor: Diana Parkhouse, Unsplash

Hirvede asustustiheduse ja nendega seotud konfliktide vahel ei ole mingisugust seost.

The Humane Society of the United States saab kõnesid inimestelt üle kogu riigi, kes on marus selle pärast, et nende kogukonnas võidakse hakata hirvesid tapma.

Hirvede tapmine võib hõlmata ebahumaanseid meetodeid, mille tagajärjeks võivad olla orvuks jäänud vasikad ning see ei saavuta tavaliselt soovitud majandamise tulemusi.

Sageli on nende samade eesmärkide täitmisel rohkem kasu laialdasematest mittesurmavatest meetoditest, õpetades seejuures inimesi hirvedega koos eksisteerima.

Loe edasi “Miks hirvede tapmine ei lahenda hirvedega seotud konflikte”

Fakte vibujahi kohta

Paljud on väitnud, et vibujaht on jahispordi humaansem liik, sest jahimees ja jahitav on siis justkui võrdsemad. FATE on seda küsimust hoolikalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et faktid räägivad hoopis midagi muud – vibujaht on ebahumaanne ja raiskav.

Üks variant jahinoolest

Haavatud loomade kaotamine on vältimatu. Uuringud näitavad, et iga vibuküti poolt tapetud hirve kohta haavati, kuid ei saadud kätte, vähemalt üht või enamat hirve, võrreldes tulirelvale, mille puhul ei saadud kätte vaid üht 14st. Keskmiselt vibujahil haavamise määr on 54%; ühe tapmise kohta keskmiselt 14 lasku. Minnesota loodusvarade osakonna andmetel tapsid vibukütid 2002. aastal 14744 hirve. Neist hirvedest 2528 olid vasikad. Kõik need loomad kannatasid pikka aega, enne kui varisesid kokku ja surid.

Vibujaht on äärmiselt nõudlik ja täpsust nõudev spordiala. Jahimees peab olema hirvele umbes 27 meetri läheduses, märkamatult vibu pinguldama ja noole valla päästma ning tabama looma elutähtsaid organeid. 32 meetri kaugusel võib pelgalt 2 meetrine eksimus vahemiku hindamisel põhjustada möödalasu hirve suurusest sihtmärgist. Vibulaskmise ebatäpsuse peamine tegur on vikerkaare sarnane trajektoor. Nooled lendavad laiali ja tabavad hirve ükskõik kuhu. Kuhu lask tabab, on tegelikkuses juhuslik. Kõige osavamad vibukütid haavavad rohkem hirvi kui algajad. Paremad laskurid tabavad tihemini, andes neile rohkem võimalust haavata.

Kehvalt tabatud hirved reeglina kaovad. Tavaliselt loomad hüppavad, kuuldes noole lendu laskmist – nad liiguvad refleksiivselt mingi vahemaa, enne kui nool nendeni jõuab. 14 kuni 18 meetriliselt distantsilt suudavad loomad noolt täielikult vältida, mis tähendab, et nad võivad noolt ka osaliselt vältida, mis viib lasuni, mis haavab.

Vibukütid väidavad, et jahinoole ots on tõhus tapmisvahend, põhjustades looma verest tühjaks jooksmise tabamise hetkel. Et loom verejooksu sureks, peab tema vere hüübimissüsteem olema ülekoormatud, mida juhtub harva. Süsteemi üle koormamiseks peab nooleots tungima südamesse või poolitama mõnda olulist veresoont, vastasel korral loom ei sure verejooksu, tänu vere hüübimissüsteemile.

“Põnev Warhead algab algab luud purustava Tri-Cut otsaga … mis lõhub liha ja luu eest ära, nii et kolm kirurginoana teravat roostevaba tera saavad avada suurema, surmavama läbipääsu.” (tootja kataloogist)

Vibukütid väidavad, et jahinoole otsad tekitavad puhtaid haavu, mis paranevad kiiresti. Tegelikkuses, enamus vigastatud loomadest oma haavadest ei taastu, saades hoopis peritoniidi või septilise infektsiooni. Lihtne tõde on, et infektsioonide peamine põhjus on tänapäevased mitme teraga jahinoole otsad, mis tekitavad räpaseid haavu. Kui nooled tungivad looma kehasse, lõikavad nad hulgaliselt karvu, mis jäävad nooleotsa piludesse ja viiakse seejärel haava kanalisse. Hüübimine ja kuivanud verega koos karvad sulgevad haava välise ava. Bakterid lõigatud karvadelt hakkavad haava kanalis paljunema, mis põhjustab looma jaoks järelejätmatut agooniat ja äärmiselt valulikku surma üks kuni kaks nädalat hiljem.

FATE, Friends of Animals and Their Environment (Loomade ja Keskkonna Sõbrad) P.O. Box 27327, Golden Valley, MN 55427-0327 

Allikas: http://animalrightscoalition.com/doc/bowhunting_factsheet.pdf

Olemasolevate tõendite põhjal on mittesurmav kiskjate tõrje tõhusam kui surmavad vahendid

Mike Gaworecki, 8. september 2016. 

    • Surmavate kiskjate tõrjemeetodite hulka kuulub jahipidamine, noorte pesakondade hävitamine, mürgitamine, eluspüük ja sellele järgnev tapmine ning surmavate püüniste kasutamine..
    • Mittesurmavate meetodite hulka kuuluvad kariloomade valvamine, visuaalne peletusvahend, mida tuntakse ka kui fladry, lisaks muud tüüpi peletus- ja tõrjevahendid, piirded, söötmine, et kõrvale juhtida ning steriliseerimine.
    • Kuid uuringu autorite sõnul valitakse ja rakendatakse neid meetodeid sageli, võtmata kõigepealt arvesse eksperimentaalseid tõendeid nende meetodite tõhususe kohta röövloomadega seotud ohtude ohjeldamisel või ökoloogilise kahju vältimisel.

Loe edasi “Olemasolevate tõendite põhjal on mittesurmav kiskjate tõrje tõhusam kui surmavad vahendid”

Eriteenistuse snaiprist ja jahimehest sai salaküttimise vastane vegan

“Mul on oskused, et minna ja peatada nende loomade tapmine.”

Damien Mander is the founder of the International Anti-Poaching Foundation (IAPF)
Damien Mander on Rahvusvahelise Salaküttimise Vastase Fondi asutaja (IAPF: International Anti-Poaching Foundation).

Endine eriteenistuse snaiper ja jahimees avaldas, miks ta lõpetas loomade tapmise ja alustas nende kaitsmist, inspireerivas Miljoni Dollari Vegan (MDV: Million Dollar Vegan) videos.

Loe edasi “Eriteenistuse snaiprist ja jahimehest sai salaküttimise vastane vegan”

Hundi tekitatud kahjud on viimastel aastatel vähenenud

Karjavalvekoer lambakarjas tööl Raplamaal. Foto: Uno Treier

Loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete laialdasema kasutuselevõtu tulemusel on hundi ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel olnud tagasihoidlikus langustrendis. Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate 2019. aastal tekitatud kahjud kokku enam kui 240 tuhande euro ulatuses.

Loe edasi “Hundi tekitatud kahjud on viimastel aastatel vähenenud”

Jahimees, kes tulistas 7-aastaselt jäneseid, hakkas veganiks pärast seda, kui nägi veoautos sigu.

Ma ütlen inimestele, “Te ei mõista enne, kui olete loonud seose”

Chris went from hunting rabbits to hugging them (Photos: Chris. Do not use without permission)
Chris hakkas jäneste küttimise asemel neid kallistama. Foto: Chris.

Endine jahimees ja põllumees, kes laskis oma esimese looma 7-aastaselt, avaldas põhjuse, miks temast sai vegan, liigutavas Million Dollar Vegan videos. 

Loe edasi “Jahimees, kes tulistas 7-aastaselt jäneseid, hakkas veganiks pärast seda, kui nägi veoautos sigu.”

Jahimees hakkas veganiks: “Ma armastan loomi ja ei taha neile rohkem haiget teha.”

“Iga viimane kui loom, keda tulistasin, suri vägivaldset surma.”

Terry used to hunt animals: now he says he doesn't want to hurt them anymore (Photo: Terry)
Terry tegeles loomade küttimisega, kuid ütleb nüüd, et ei taha neile enam haiget teha. Foto: Terry.

Jahimees, kes hakkas veganiks, rääkis oma dramaatilisest pöördest “Miljoni Dollari Vegan” kampaania videos.

Loe edasi “Jahimees hakkas veganiks: “Ma armastan loomi ja ei taha neile rohkem haiget teha.””

Kurb statistika: tapeti 64 Eesti rahvuslooma

29. veebruaril lõppes järjekordne “jahihooaeg” huntidele ning peab kurbusega tõdema, et jahimehed tapsid ära 64 hunti. Keskkonnaamet igatses küll näha veel rohkem, kuid õnneks lumepuudus takistas huntida tapmist natukenegi.

Kuigi seadus lubab hunti küttida vaid jahiaasta lõpuni, mis on erinevatel andmetel kas 28. veebruar (jahieeskiri) või veebruari viimane päev (jahiseadus), andis Keskkonnaamet välja veel lisaks kaheksa eriluba, mis kehtivad märtsi lõpuni.

Huntidest! Läbi isikliku tunnetuse

Canis lupus laying in grass.jpg
Foto: John and Karen Hollingsworth

Eesti meedias ilmub järjepanu artikleid, mis kütavad hundivastast hüsteeriat. Ilmekaks näiteks on lemmikloomarubriigis ilmunud muinasjutt, kus hundid tulid suisa puukuuri lammutama – ja otse loomulikult on ära mainitud ka keegi jahimees, kelle arvates on “hundikari väga agressiivne”.

Vastukaaluks ilmub aga ka tasakaalukaid, rahulikke ja rohkem reaalsusega haakuvaid tekste:

Suvel sündinud kutsikad on juba sügiseks täiskasvanu mõõtu, kuid kindlasti pole selle ajaga nad võimelised juhirolli võtma. Seega kui noortelt huntidelt juhid ära võtta jäävad noored omapead ja sealt ka need “lollused”, kui minnakse inimeselt võtma. Hunt viimasel võimalusel läheb inimeselt saaki võtma. Ja kui läheb siis inimene on pahane ja nõuab , et hundid ära kütitaks. Tihti inimene ei mõista, et on ise oma liigse loodusesse sekkumisega loodussüsteeme muutnud ja ajab iseenda saba taga.

Muide millegipärast on kõige rohkem probleeme huntidega seal, kus neid kõige aktiivsemalt kütitakse. Kui laseksime hundil olla hunt siis kaoksid paljud hundi tekitatud “probleemid”.

Loe lähemalt “Eleri metsast” blogist.