136 mittetulundusühingut üle maailma nõuavad jahitrofeede impordikeeldu

136 looduskaitse- ja loomakaitseorganisatsiooni üle kogu maailma, sealhulgas 45 mittetulundusühingut Aafrika riikidest, võtavad ühises avalduses sõna trofeejahi vastu ja kutsuvad poliitikuid üles keelustama jahitrofeede importi.

Dr Mona Schweizer Pro Wildlife’ist ütles: “Trofeejaht on üks hullemaid eluslooduse ekspluateerimise vorme ja see pole ei eetiline ega jätkusuutlik. Inimtekkelise globaalse bioloogilise mitmekesisuse kriisi tingimustes on vastuvõetamatu, et metsloomade ekspluateerimine lihtsalt jahitrofee omandamise eesmärgil on endiselt lubatud ja et trofeesid võib endiselt seaduslikult importida. On viimane aeg, et valitsused lõpetaksid selle kahjuliku tegevuse.” 

Aastatel 2014-2018 imporditi ülemaailmselt peaaegu 125 000 CITES kaitsealuste liikide trofeed, sealjuures olid suurimad importijad USA ja Euroopa Liit.

Trofeejaht võib negatiivselt mõjutada liikide säilimist ja kahjustada kaitsealaseid jõupingutusi. Trofeekütid jahivad sageli haruldasi ja ohustatud liike või loomi, kellel on muljetavaldavad füüsilised omadused, ning eemaldavad isendid, kes on hädavajalikud paljunemiseks ja sotsiaalsete rühmade stabiliseerimiseks. Selliseid loomi jahtides aitavad trofeekütid otseselt ja kaudselt kaasa arvukuse vähenemisele, sotsiaalse struktuuri häirimisele ja vastupidavuse vähenemisele. Trofeejahitööstus tekitab nõudlust ohustatud liikide kehaosade ja toodete järele ning julgustab ja seab esikohale nende tapmist auhinnaskeemide ja muude kampaaniate kaudu.

Lisaks on kaitsealuste ja ohustatud liikide loomade tapmine sageli välismaiste jahimeeste privileeg, samas kui kohalike elanike juurdepääs metsloomadele ja maale on sageli piiratud. See kohalikelt kogukondadelt õiguste äravõtmine koos trofeejahi sotsiaalselt destabiliseeriva mõjuga paljudele liikidele võib pigem õhutada kui leevendada inimese ja loomade vahelisi konflikte. Selliseid olukordi süvendab veelgi asjaolu, et trofeejahitööstus ei paku kohalikele kogukondadele olulist majanduslikku kasu, vastupidiselt sellele, mida väidavad trofeejahi pooldajad. Kuna enamik jahist toimub eramaal ja jahisektor on korrumpeerunud, jõuavad trofeejahi tulud tavaliselt jahikorraldajate, erafarmide omanike ja kohaliku eliidi taskusse.   

Dr Mark Jones, Born Free Foundationi poliitikajuht, kommenteeris: “Trofeejaht põhjustab loomadele tohutuid kannatusi, tehes samal ajal vähe või mitte midagi metsloomade kaitse või kohalike kogukondade heaks. Tõepoolest, paljudel juhtudel eemaldavad trofeekütid võtmetähtsusega loomad ohustatud populatsioonidest, kahjustades viimaste sotsiaalset ja geneetilist terviklikkust. On aeg lõpetada trofeejaht täielikult, otsides samal ajal alternatiivseid, tõhusamaid ja humaansemaid viise metsloomade kaitse ja kohalike kogukondade arengu rahastamiseks.”

Lisaks looduskaitseliste jõupingutuste takistamisele ja minimaalsele majanduslikule kasule, tõstatab trofeejahindus ka eetilisi ja loomade heaoluga seotud probleeme. Loomade tapmine lõbu pärast, et saada trofee kui staatusesümbol, on eetiliselt põhjendamatu, eirab nende sisemist väärtust, kuna taandab nad kaubaks, ning paneb surmale “hinnasildi”, mis peegeldab rahasummat, mida välismaa jahimehed on valmis tapmise eest maksma. Lisaks sellele kasutavad trofeekütid sageli jahimeetodeid, mis suurendavad loomade kannatusi, nagu vibud ja nooled, eestlaetavad püssid, käsitulirelvad või kasutades koeri, kes jahivad loomi tundide kaupa kuni kurnatuseni.

“Majanduslik kasu – mis on trofeejahi puhul parimal juhul minimaalne – ei ole vabandus, et lubada loomade ebahumaanset tapmist meelelahutuse eesmärgil või korvata tihti pöördumatut bioloogilist ja ökoloogilist kahju, mida see kaitsealustele liikidele põhjustab, kui on olemas alternatiivsed, kasumlikumad tuluallikad arengu- ja kaitsepüüdluste jaoks,” ütles dr Joanna Swabe, Humane Society International/Europe avalike suhete juht. “Kuna USA ja Euroopa Liit on maailma suurimad jahitrofeede importijad, on neil moraalne kohustus lõpetada selle kahjuliku tööstusharu toetamine jahitrofeede impordi kaudu ning kehtestada eeskirjad, mis toetavad välisabi, turismi ja tööstuse eetilisi vorme,” lisas Swabe.

Paljudes riikides üle maailma on inimesed trofeejahi ja jahitrofeede impordi vastu. Euroopa Liidus, Šveitsis ja USAs läbi viidud küsitlused kinnitavad, et 75-96% vastanutest on trofeejahi vastu ja toetavad trofeede impordikeeldu. Lõuna-Aafrikas, mis on Aafrika suurim kaitsealuste liikide jahitrofeede eksportija, on 64% vastanutest trofeejahi vastu.

“Kuna trofeejahi ebaeetiline tegevus on aastakümneid kahjustanud liikide kaitset ja majandust, on poliitiline muutus juba ammu hilinenud. Koos 136 mittetulundusühinguga üle kogu maailma, kutsume valitsusi üles võtma vastutust liikide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise eest ning keelustama jahitrofeede importi,” ütles Eurogroup for Animalsi tegevjuht Reineke Hameleers.

Eurogroup for Animals. 136 NGOs around the world call for a ban on hunting trophy imports.