Jahipidamisele pole ühtegi õigustust! There is no justification for hunting!
Kiirenev looduse kadu on sama tõsine kriis kui kliimamuutus ja see hakkab mõjutama tulevaste põlvkondade elu. Suurkiskjate kaitsmine on peamine võti looduskao peatamiseks. Et suurkiskjad saaksid täita oma ökoloogilist rolli, tuleks nende populatsiooni tunduvalt kasvatada. See õnnestuks kõige paremini, kui lõpetataks nende haldamiseks peetav jaht.
Loe edasi “Suurkiskjate populatsiooni kontrollimiseks peetav jaht tuleks lõpetada”Trofeekütti ähvardab surmanuhtlus, kuna vandekohus tunnistas ta süüdi oma naise mõrvas, kui paar oli 2016. aastal Sambias jahiretkel. Pennsylvaniast pärit hambaarstist mees ja tema tapetud naine olid Aafrikas, lootes leopardi tappa, kui toimus mõrv. Varem oli trofeekütt internetis jaganud fotot, millel ta poseeris koos maha lastud ja tapetud jäära surnukehaga.
Seda on nimetatud tugevaks hoobiks jahisektorile.
Põhja-Itaalias asuv Vicenza linn ei korralda enam riigi suurimat jahindusmessi HiT Show (Hunting Individual Protection Target Sports).
Loe edasi “Itaalia suurim jahindusmess tühistati seoses murega liikide vähenemise pärast”
136 looduskaitse- ja loomakaitseorganisatsiooni üle kogu maailma, sealhulgas 45 mittetulundusühingut Aafrika riikidest, võtavad ühises avalduses sõna trofeejahi vastu ja kutsuvad poliitikuid üles keelustama jahitrofeede importi.
Loe edasi “136 mittetulundusühingut üle maailma nõuavad jahitrofeede impordikeeldu”
10. detsembril välja kuulutatud uue seaduse kohaselt ei saa jahimehed, kes tapavad lõvisid, ninasarvikuid, elevante, jääkarusid ja tuhandeid teisi ohustatud liike, enam trofeesid koju tuua.
Loe edasi “Suurbritannia keelab trofeejahiga seotud impordi”
Lõviekspert ja looduskaitsja Gareth Patterson võtab teema sihikule.
Minu jaoks – ja paljude nende inimeste jaoks, kes minuga ühendust võtavad, et oma toetust pakkuda – ei erine eneserahuldamise eesmärgil süütute loomade tapmine eneserahuldamise eesmärgil süütute inimeste tapmisest. Siit järeldub, et trofeejahti – metsloomade korduvat tapmist – tuleks kindlasti näha sarimõrvana. Ja samas moraalses valguses hakkab minu arvates inimkonna mõtlemine sellisele moraalitasemele lähenema.
Kuidas on trofeejahi ja sarimõrvad võrreldavad?
Loe edasi “Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?”
Milline inimene küll naudib teiselt elusolendilt elu võtmist? See võib esmapilgul tunduda ebatõenäoline, kuid kas mitte seesama nihkes psühholoogia, mis üht inimest kannustab lõvi vigastama, jälitama ja 40 agoonias piineldud tundi hiljem surnuks tulistama, võib samuti üht inimest kannustada majasse sisse murdma ja seal olevaid inimesi noaga pussitama? Sellised tapjad peidavad end otse meie silme all. Nad on ametnikud sõjaväes ja skaudijuhid. Günekoloogid ja hambaarstid.
Sarimõrvad ja trofeejaht on hirmutavalt sarnased. Nagu eluslooduse uurija ja autor Gareth Patterson* välja toob, sukelduvad mõlemat liiki tapjad tihti vägivaldsetesse fantaasiatesse. Jahindusajakirjad on loodud jahimeeste erutamiseks ja need aitavad õhutada vägivaldseid fantaasiaid saagi jälitamisest ja tapmisest. Need ajakirjad on täis pilte jahimeestest, kes tapetud loomade kohal võidukalt seisavad, mis on ilmselge sõnum: tapke midagi – või täpsemalt, keegi – ja ka teie võite end vägevalt tunda.