Jaht on ebaeetiline

  • Jaht lahendab inimeste ja metsloomade huvide konflikte surmaval, vägivaldsel moel, otsimata alternatiive.
  • Tänapäeval on jaht eufemism vägivaldsele hobile: jahil ei käida vajadusest toitu hankida, jahimehed käivad poest süüa ostmas nagu me kõik.
  • Metsloomad soovivad elada. Jaht eitab nende õigust elule ning kohtleb  elusolendeid objektidena.
  • Jaht põhjustab kannatusi ja surma.
  • Pliimürgitus laskemoonast tapab teisigi loomi ja linde, näiteks enamik merikotkaid hukkub pliimürgituse tõttu.
  • Ka metsloomadel on perekonnad, mida jaht lõhub.
  • Kui tapetakse loomaperekonna vanemad, siis paratamatult hukkuvad ka loomalapsed.
  • Jahi eesmärk on tappa, mitte loomi aidata. Vigastatud loomi ei viida ju haiglasse.
  • Kui samamoodi käitutaks koduloomadega (nt koerad, kassid), oleks see kriminaalne.
  • Loomad ei hukku kohe peale seda, kui neid tulistakse ning jahimeestel ei ole kohustust enda vigastatud loomi üles otsida. Niimoodi vaevlevad loomad pikka aega.
  • Jahipraak on reaalne nähtus, millest vähe räägitakse. Jahipraak on olukord, kus vigastatud metsloom või lind jääb loodusesse, kuna jahimehel ei õnnestunud teda surmavalt vigastada või siis tapetud looma üles leida. Kui näiteks Saksamaal on jahi käigus vigastatud metslooma järelotsing kohustuslik, siis Eestis mitte. Rootsi ja Saksamaa andmetel jääb jahi käigus vigastatuna loodusesse umbes 10% metsloomadest. Kuigi Eestis vastavad andmed puuduvad, on alust arvata, et sama suurel määral juhtub see ka siin.
  • Jahil toimub õnnetusi, kus inimesed saavad surma – sest see on vägivaldne hobi, mis kasutab tulirelvi.
  • Jahiterror sunnib loomi põgenema, mis tekitab liiklusõnnetusi
  • Jahi käigus tapetakse suured, tugevad loomad, mitte nõrgimad – loodus ise reguleeriks teistmoodi.
  • Jahi tulemusel populatsioonide geenid üha nõrgenevad
  • Mitteloodusliku valiku käigus süveneb uute haiguste levik.
  • Jaht viib ökosüsteemi veelgi rohkem tasakaalust välja.
  • Tegelikud ökosüsteemi reguleerijad on naturaalsed karnivoorid. Näiteks hundid, keda jahimehed tapavad.
  • Arvukuse piiramisel ei ole mingit teaduslikku alust. Loodus sai ilusti hakkama enne inimesi ja teeb seda ka peale inimesi.
  • Jahindusel puudub seos looduskaitsega, samamoodi nagu kalapüük ei ole looduskaitse.
  • Jaht kulutab loodusressursse hobile, mis on täiesti ebavajalik.
  • Loodust ja metsloomi on võimalik ka lihtsalt vaadelda, pildistada, filmida, seal matkata, ilma loomi tapmata.