Pliiga seotud probleemid Eestis

Pliimürgitusega merikotkad

2017. aastal ütles veterinaararst Madis Leivits, et “Aastas jõuavad umbes 15 merikotkast minuni. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga.” Et merikotkas mürgitusse sureks, piisab vaid paari liivatera suurusest pliifragmendist, mis jahimeeste poolt metsa jäetud loomajäänustes. Võrdluseks võib tuua, et jahimehed ja kalamehed jätavad Eesti loodusesse igal aastal tuhandeid kilogramme pliid. Kuigi 2019. aasta Eesti Jahimeeste Selts õpetab jahimehi end esitlema kui looduskaitsjaid: “Jaht on looduskaitse. Jahimees on looduse praktiline kaitsja. /../ Jaht on väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades taastuvat ressurssi. See on sisuliselt nagu looduses kasvatatud viljade koristus.” – on tegelikult just Eesti jahimehed ning kalamehed need, kes loodust pliiga reostavad.

Plii looduses

Veelinnu jahil keelati pliihaavlite kasutamine juba 2013. aastal, seoses 1995. aastal sõlmitud rahvusvahelise looduskaitse kokkuleppe kehtestamisega. Pliihaavlid ei kahjusta vaid röövlinde nagu kotkas, vaid ka veekogude põhjast toitu otsivaid linde nagu pardid, haned (kes peavad haavleid kivikesteks, mis on nende seedimise toimimiseks vajalikud süüa) ning omakorda toiduahelas neist lindudest toituvaid loomi. Arvatakse, et Eesti veekogude põhjas leiduv pliihaavlite hulk on väga suur. Kuigi pliihaavleid ei tohi enam kasutada veelindude küttimiseks, on jätkuvalt lubatud pliihaavleid kasutada muude lindude ja loomade tapmiseks. Jahimeeste poolt metsa jäetud loomade jäänused või jahipraagi tulemus mürgitab jällegi kotkaid ja teisi loomi, kes pliiga mürgitatud jäänustest toituvad. Lisaks jahimeestele jätavad loodusesse kilode kaupa pliid ka kalamehed, näiteks õngetina kaotamisel. Madis Leivits on öelnud, et Euroopas tervikuna satub loodusesse ca 14 000 tonni pliihaavleid, 350 tonni kuule, 2000-6000 tonni õngetina ning lisaks veel sportlaskmise tõttu 10 000 – 20 000 tonni pliimoona.

Miks on plii näiteks lindudele nii kahjulik? “Organismi sattununa võib plii põhjustada linnul uimasust, seedekulgla talitluse halvenemist, anoreksiat, oksendamist, aneemiat, raku talitluse häireid ja neuroloogilisi kahjustusi, mille tulemusel lind nõrkeb või jääb pimedaks.” Samas plii ei ole kahjulik vaid elusloodusele, vaid ka inimestele: “/../ plii on organismis veres, neerudes, maksas ja luudes kogunev raskemetall, mille kahjulikud mõjud võivad ilmneda ka aastate pärast. Kahjustuste hulgas on närvi- ja seedesüsteemi, neerude ja aju kahjustused ning probleemid vereloomega. Laste puhul kaasnevad pliimürgitusega käitumisprobleemid, kuulmislangus, aeglustunud kasv, vähenenud õppimisvõime ja üldine areng.” Teadlased on seisukohal, et ohutu plii kogus organismis on null. Kui on teada, et plii mürgitab nii looduskeskkonda kui inimesi, siis miks jätkatakse selle kasutamist? Nii lindude-loomade kui ka  inimeste toidulauale jõudva raskemetalli mürgitusele ravi ei ole – seda probleemi on võimalik vaid ennetada. Kahjuks on aga levinud komme jätta pliimoonaga saastunud looma tükid loodusesse. Eestis surevad merikotkad peamiselt just pliimürgitusse: surma põhjustab juba 0.2 grammi plii söömine. Lubatud piiril kõikuv pliisisaldus on ka pliimoonaga tapetud looma liha söönud jahimehe ja tema perekonnaliikmetel, mida näitas Rootsis läbiviidud uuring. Taanis ja Gröönimaal tehtud uuring näitas, et jahimeestel oli veres saastatud liha söömise tagajärjel kümnekordselt normi ületav plii sisaldus. Plii sissesöömise mõju võib avalduda aga alles mõne aja pärast, mistõttu ei pruugita saastatud liha söömist mürgitust seostada. Teadlased soovitavad rasedatel ja kuni 7-aastastel lastel täiesti vältida pliimoonaga tapetud looma liha söömist.

Plii alternatiivid

Alternatiivid on juba praegu olemas: tina, volfram, teras, vismut, tsink, molübdeen ja eelmainitute erinevad sulamid, ent need alternatiivid on aga mõnevõrra kallimad. Jahimeeste arvates ei tapa alternatiivid ka nii tõhusalt kui pliimoon. Pliid sisaldav laskemoon tekitab väidetavalt ohvris kiiremini šoki. Mõju keskkonnale on aga hävitav, mistõttu pliid sisaldav laskemoon on Euroopas täiesti keelatud juba mõnedes riikides, näiteks Taanis, Hollandis, Norras, Rootsis. Märgaladel on pliimoona kasutamise keelanud 28-st Euroopa liikmesriigist 23. Kuna elusloodus ei tunne riigipiire, peetakse vajalikuks aga keelustada pliimoon terves Euroopas. Eestis soovib Keskkonnaministeerium 5-aastast üleminekuaega pliimoonast loobumiseks, Eesti Jahimeeste Selts arutas teemat 2019. aastal korduvalt ning jõudis otsusele, et neile sobib 10-aastane üleminekuaeg – samas kui Euroopa Komisjon soovib 3-aastast üleminekuaega. Maaeluministeeriumi kokku kutsutud koosolekul jõuti kompromissini, et Eesti üleminekuajaks saab ilmselt 5 aastat. Pliimoon on Eesti jahimeestele jätkuvalt esimene valik ulukijahil, mis seab eriti ohtu Eesti merikotkad, kes on toiduahela tipuliik, mistõttu kuhjuvad tema organismi saakloomade vahendusel kõik keskkonnamürgid. Lisaks pliimoona soodsale hinnale on peamiseks argumendiks fakt, et enamus käibes olevatest relvadest ei ole mõeldud töötama alternatiivse moonaga. Lisanduvad ballistilised jms nüansid, et looma tapmine alternatiivse laskemoonaga oleks sama efektiivne. Hetkel paistab Eesti Jahimeeste Seltsi peamiseks vastuargumendiks pliimoona keelustamisele hoopis küll märgalade määratlus, mis tundub neile segane. Segadus on ka märgalaga piirneva puhvertsooni mõistega.

Kokkuvõttes võib öelda, et isegi kui pliimoon keelatakse üleminekuajaga, on loodusele kahju juba tehtud ning veekogude põhjast satub pliimoon toiduahelasse, ja seda kahju tehakse ka praegu, hoolimata sellest, et on hästi teada, kui ohtlik on plii nii elusloodusele kui inimestele. Lihtsalt huvi tappa lindusid, loomi ja kalu võimalikult odavalt, kaalub üles nii eluslooduse huvid kui terve mõistuse. Veterinaariateadlane Oliver Krone on öelnud, et tavalisele jahimehele tähendaks alternatiivse moona kasutamine vaid mõnekümne euro suurust lisakulu.

Allikad

1. Kas on alternatiive pliihaavlitele ja õngetinadele? Zooloogiablogi “Zooloogid 2.0” https://zooloogiablogi.ee/blogi/kas-alternatiive-pliihaavlitele-ja-ongetinadele/ (07.03.2017)
2. Pliist haavlid ja õngetinad mürgitavad aastas kümneid merikotkaid. Novaator, err.ee https://novaator.err.ee/294264/pliist-haavlid-ja-ongetinad-murgitavad-aastas-kumneid-merikotkaid (08.03.2017)
3. EJS aastaraamat 2019 http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2020/05/Veeb-EJS-aastaraamat-2019.pdf
4. Teist korda pliimürgitusega ravile sattunud merikotkas suri. Pealinn http://www.pealinn.ee/tagid/koik/teist-korda-pliimurgitusega-ravile-sattunud-merikotkas-suri-n209051 (22.12.2017)
5. Pliimürgitusest terveks ravitud kotkas saab neljapäeval taas vabaks. TV3 https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/03/28/pliimurgitusest-terveks-ravitud-kotkas-saab-neljapaeval-taas-vabaks (08.03.2018)
6. Plii jõuab linnu organismi peamiselt toidu kaudu. EJS veebileht http://www.ejs.ee/plii-jouab-linnu-organismi-peamiselt-toidu-kaudu/ (30.03.2018)
7. Pliilaskemoon mürgitab loodust ja jahimehi. Imeline Teadus. https://www.kotkas.ee/files/Pliilaskemoon-Imeline-Teadus.pdf (9.2019)
8. Pooled hukkunud merikotkastest on surnud pliimürgituse tõttu. Postimees https://maaelu.postimees.ee/6796275/pooled-hukkunud-merikotkastest-on-surnud-pliimurgituse-tottu (08.10.2019)
9. Jahimehed kaaluvad pliimoonaga jahipidamise lõpetamist. EJS veebileeht http://www.ejs.ee/jahimehed-kaaluvad-pliimoonaga-jahipidamise-lopetamist/ (30.12.2019)
10. Plii jahimoonas. Madis Leivits DVM. http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2020/01/Plii-EJS-11-19.pdf (01.2020)
11. Selgitus pliimoona kasutamist reguleerivatele EL dokumentidele. EJS veebileht http://www.ejs.ee/selgitus-pliimoona-kasutamist-reguleerivatele-el-dokumentidele/ (03.02.2020)
12. FACE ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut plii osas. http://www.ejs.ee/face-ei-toeta-euroopa-komisjoni-ettepanekut-plii-osas/ (19.02.2020)
13. Pliimoona edasine kasutamine on küsimärgi all http://www.ejs.ee/pliimoona-edasine-kasutamine-on-kusimargi-all/ (15.04.2020)
14. Riigikogus arutati pliiteemat http://www.ejs.ee/riigikogus-arutati-pliiteemat/ (25.06.2020)
15. Tõnu Traks ja Tõnis Korts. Jahipidamisest. Vikerraadio. https://vikerraadio.err.ee/1104551/uudis-madis-hindre/1070301 (03.07.2020)
16. Maaeluministeeriumis arutati pliiteemat http://www.ejs.ee/maaeluministeeriumis-arutati-pliiteemat/ (07.07.2020)
17. Pliihaavli keelamine märgaladel: Miks on see Euroopa Komisjoni ettepanek problemaatiline? EJS veebileht http://www.ejs.ee/pliihaavli-keelamine-margaladel-miks-on-see-euroopa-komisjoni-ettepanek-problemaatiline/ (08.07.2020)
18. Merikotkas. Ohud. https://www.kotkas.ee/liigid/merikotkas (vaadatud 11.07.2020)