Oleme katnud maa põldude ja kiirteedega nii laialdaselt, et isegi metsloomad on pidanud eest ära minema. Samas oleme unustanud selle, kuidas metsloomadega koos elada ja et meie eksistents on sõltuv loodusest ja selle tasakaalust.
Loodus on hiiglaslik võrgustik, kus kõik on kõigega seotud. Hunditaolistel suurkiskjatel on väga tähtis roll selles, milleks inimene võimeline pole. Nad hoiavad looduse mitmekesisust, hoides saakloomade populatsiooni kontrolli all, olles samal ajal inimküttidest palju osavamad: valides saagiks haiged loomad, takistavad nad haiguste levikut ja vähendavad epideemiariske. Vähendades sõraliste arvukust, aitavad hundid hoida ka maa- ja metsamajandusele tekitatud kahju väiksemana kui see oleks ilma nendeta.
Elame alarmeeriva looduse mitmekesisuse hävingu keskel. Uuringute kohaselt on inimkonna eksistentsi jooksul hävinud maailma imetajatest juba murettekitavalt suur 83%. Peaksime selle numbri juures peatuma ja mõtlema. Milline on nüüdisinimese suhe loodusega? Mida me saame teha?
Mõni võib öelda, et saame ka ilma huntideta hakkama. Sama võib öelda ka nii mõnegi muu liigi- või isegi mäetipu kohta, vanade metsade ja puhta veega järvede kohta. Tõde aga on see, et kõik on kõigega seotud ja osa laiemast haavatavast tervikust. Kust jookseb piir?
Kütid ja põlluharijad on läbi ajaloo hunte demoniseerinud, sest nad on konkureerivad samale saagile või on ohuks koduloomadele. Selline suhtumine jätkub tänapäevani, ministeeriumitasandini välja, kuigi tegelikkuses on põllumeeste mure huntide pärast üks väikseimaid. Huntide põhjustatud kahjud moodustavad vaid 0,1%-0,6% kõikidest koduloomade enneagse surma põhjustest – väike oht võrreldes näiteks haiguste ja õnnetustega.
Huntide küttimisele põhjustatud kahjudest räägitakse palju. Kuid küttimine pole tänapäeval nüüdisühiskonnas enam hädavajalik, vaid rangete reeglitega piiratud harrastustegevus ja seega looduse, siinkohal huntide arvukus peaks olema jahtimisest prioriteetsem.
Uurijad on hoiatanud, et juba aastakümne jooksul võime leida end olukorrast, kus liikide kadumine põhjustab pöördumatut kahju elule meie planeedil. See seab ohtu ka inimliigi eksistentsi.
On aeg mõista, et ka hundid, samuti nagu inimesed, on osa elu võrgustikust ning kõik see, mida teeme hundile, teeme iseendale.
Francisco Sánchez Molina. Turun Sanomat. Mitä teemme sudelle, teemme itsellemme.