Jahipidamisele pole ühtegi õigustust! There is no justification for hunting!
Vahetult enne jõule, 22. detsembril andis Keskkonnaamet välja teise portsu lube huntide tapmiseks. Esimene kogus lube anti 90 hundile, kellest 1. novembrist kuni 20. detsembrini juba 53 tapetud on. Eestis on viimastel aastatel elanud enne jahihooaja algust 200-250 hunti ning pärast jahihooaja lõppu 100-150 hunti. Lihtne matemaatikatehe näitab, et Eestis tapavad jahimehed igal aastal pea poole Eesti aladel elavatest huntidest.
Loe edasi “Jõulukingitused jahimeestele?”
Eesti Jahimeeste Selts vahendas valeinfot, mida levitasid ka mitmed meediaväljaanded. Esimene valeinfo, et Rootsis on 460 hunti. Tegelikult on heal juhul 400, sest 6 karja kütiti talvel ära ja seda ei ole arvesse võetud. Rootsis hinnatakse arvukust perioodil 1. oktoober kuni 31. märts. Seega isegi kui 6 karja talvel maha lastakse ja nende jäljed loendatakse siis neid arvestusest maha ei võeta.
Loe edasi “Huntide kohta levitatakse valeinfot!”
Oleme katnud maa põldude ja kiirteedega nii laialdaselt, et isegi metsloomad on pidanud eest ära minema. Samas oleme unustanud selle, kuidas metsloomadega koos elada ja et meie eksistents on sõltuv loodusest ja selle tasakaalust.
Loe edasi “Mida teeme hundile, seda teeme endale”Oslo ringkonnakohus jättis jõusse oma esialgse ettekirjutuse ja peatas kõigi aegade suurima hundijahi Norras – see puudutab 25 hunti neljast hundikarjast, umbes 80-pealisest hundipopulatsioonist nn hunditsoonis, riigi kaguosas.
1. novembril algas hundijaht, mille käigus lubatakse küttida 50 isendit. Seda on küll vähem, kui eelmisel aastal, kuid Eesti Loomakaitse Selts (ELS) soovitab pöörata tähelepanu küttimise asemel inimeste ja huntide kooseksisteerimise parandamisele.
Nendes ohjamisalades, kus on viimase viie aasta jooksul kõige rohkem hundijahi lube antud, on ka kõige suurem kariloomade murdmiste arv. Mille alusel saab väita, et letaalsed viisid vähendavad rünnakuid kariloomadele? Eestis olemasoleva info põhjal võib järeldada, et huntide küttimine ei vähenda probleeme, kirjutab Eleri Lopp-Valdma.
Loe edasi “Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida”Eksperdid ütlevad, et uuesti kasutusele võetud vanad tehnikad ja uued tehnoloogiad võivad kiskjate rünnakute ohjeldamisel olla püssikuulidest paremad.
Hunti peetakse ohuks meie loomakasvatusele, kuid meie hirm võib olla väär. Võib-olla on kiskjaid vaja looduse tasakaalu taastamiseks.
Autor: Cal Flyn
Loomakasvatajate teadlikkuse tõusu ja ennetusmeetmete laialdasema kasutuselevõtu tulemusel on hundi ja ilvese tekitatud kahjud viimastel aastatel olnud tagasihoidlikus langustrendis. Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate 2019. aastal tekitatud kahjud kokku enam kui 240 tuhande euro ulatuses.
Loe edasi “Hundi tekitatud kahjud on viimastel aastatel vähenenud”
29. veebruaril lõppes järjekordne “jahihooaeg” huntidele ning peab kurbusega tõdema, et jahimehed tapsid ära 64 hunti. Keskkonnaamet igatses küll näha veel rohkem, kuid õnneks lumepuudus takistas huntida tapmist natukenegi.
Kuigi seadus lubab hunti küttida vaid jahiaasta lõpuni, mis on erinevatel andmetel kas 28. veebruar (jahieeskiri) või veebruari viimane päev (jahiseadus), andis Keskkonnaamet välja veel lisaks kaheksa eriluba, mis kehtivad märtsi lõpuni.