Jahipidamisele pole ühtegi õigustust! There is no justification for hunting!
Oleme katnud maa põldude ja kiirteedega nii laialdaselt, et isegi metsloomad on pidanud eest ära minema. Samas oleme unustanud selle, kuidas metsloomadega koos elada ja et meie eksistents on sõltuv loodusest ja selle tasakaalust.
Loe edasi “Mida teeme hundile, seda teeme endale”
Vibujaht on julm, vägivaldne ja kannatusterohke väikese huvigrupi meelelahutusviis, mis ei ole sugugi loomade heaolust või huvidest lähtuv praktika.
Eesti vibusportlased taunivad vibujahi pidamist Eestis ning on vastu sellele, et vibujahti lubataks metskitsedele pidada. Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus on algatanud petitsiooni, et keelustada Eestis igasugune vibujahi pidamine, mis on äärmiselt julm ja loomade suhtes hoolimatu meelelahutus. Vibusportlased toetavad petitsiooni ning leiavad, et vibujaht ei peaks olema Eestis lubatud.
Loe edasi “Vibusportlased taunivad vibujahi pidamist Eestis”Oslo ringkonnakohus jättis jõusse oma esialgse ettekirjutuse ja peatas kõigi aegade suurima hundijahi Norras – see puudutab 25 hunti neljast hundikarjast, umbes 80-pealisest hundipopulatsioonist nn hunditsoonis, riigi kaguosas.
Lätis lubab jahiseadus alates aprilli algusest kasutada termosihikut metssigade, rebaste ja kährikkoerte tapmisel. Öösihikud on Lätis lubatud juba 2014. aastast alates.
Loe edasi “Metsloomadel on Lätis nüüdsest veelgi raskem jahimeeste eest varjuda”Kehtiva jahiseaduse kohaselt on õigus kinnisasjal jahti pidada, päikesetõusust päikeseloojanguni, kuni 200 m hoonest, juhul kui kinnisasi on piiritlemata või tähistamata, ka siis, kui kinnisasja omanik pole jahipidamise lubamiseks lepingut sõlminud. Teisisõnu, vaikimisi on lubatud kinnisasjal jahti pidada ja seda ilma kinnisasja omaniku teadmata.
Et sellist olukorda vältida, on vajalik kirjalikult oma kinnisasjal jahipidamine keelata. Kehtiv jahiseadus näeb ette, et maaomanikul on õigus seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata (vt 1. peatükk, § 6. Maaomaniku õigused jahinduses).
Oma kinnisasjal jahipidamise keelamiseks tuleb maaomanikul oma tahteavaldusest kirjalikult teada anda. Selleks saatke Keskkonnaametisse info@keskkonnaamet.ee vabas vormis taotlus, kus märgite ära, kus soovite jahipidamise keelata. Keskkonnaamet edastab Teie jahikeelu tahteavalduse jahipiirkonna kasutajatele, kes peavad omakorda seadusest tulenevalt jahikeeldu jälgima ja sellest lähtuma.
Kui olete oma kinnisasjal jahipidamise kirjalikult ära keelanud ning saanud Keskkonnaametilt ka kirjaliku vastuse, mis seda kinnitab, siis on soovitatav lisaks oma kinnisasi piirata ja vastavalt tähistada, kui seda pole veel tehtud. Kuigi see on jahipidaja ülesanne teha kindlaks, kas kinnisasjal on jahipidamine keelatud, võiks igaks juhuks paigutada oma kinnisasja piiridele postid üheselt mõistetavate, jahikeelust informeerivate siltidega:
Vajaliku sildi võib osta näiteks sildid.eu veebipoest.
10. detsembril välja kuulutatud uue seaduse kohaselt ei saa jahimehed, kes tapavad lõvisid, ninasarvikuid, elevante, jääkarusid ja tuhandeid teisi ohustatud liike, enam trofeesid koju tuua.
Loe edasi “Suurbritannia keelab trofeejahiga seotud impordi”
Eesti Metsloomaühingul ei õnnestunud vaatamata püüdlustele päästa rebast, kellele jõhkard oli noole keresse lasknud.
Täna leidis ühingu vabatahtlik ehitusobjekti lähistelt rebase, kellel on vibunool kehast läbi lastud. Tegu ei paistanud olevat värskelt toime pandud teoga ning ilmselt oli rebane juba mõnda aega sel viisil ringi liikunud. Paraku on siiski tegu loomaga, keda inimene on teadlikult vigastanud ja kes jäeti ilma abita piinlema.
Loe edasi “Julmur lasi rebasele noole läbi selgroo, loom tuli hukata”
Eesti Maaülikooli loomakliinikusse satub ravile kahetsusväärselt palju röövlinde ja seda peamiselt inimese süül. Suur osa patsientidest kannatab pliimürgistuse käes. Mürgine raskemetall jõuab nende seedekulglasse jahipidamise jääkidest. Metallijäägid on lindude jaoks aga sedavõrd mürgised, et paljusid patsiente ei õnnestugi päästa. Ehkki juba aastaid on pliimoonale olemas alternatiive, eelistab osa jahimehi jätkuvalt pliist kuule, samas mõistmata, et pliiga saastunud liha süües mürgitavad nad enda ja oma lähedaste organismi.
Loe edasi “Maaülikooli rajatakse metslindude rehabilitatsioonikeskus”1. novembril algas hundijaht, mille käigus lubatakse küttida 50 isendit. Seda on küll vähem, kui eelmisel aastal, kuid Eesti Loomakaitse Selts (ELS) soovitab pöörata tähelepanu küttimise asemel inimeste ja huntide kooseksisteerimise parandamisele.
