Valimislubaduste asemel

Ma ei tea täpselt, kes saab siis raha kui jahimehed Hispaaniast ja Itaaliast siia sõidavad. Ma ei tea täpselt, kes hiidlastest jahiseltsidesse kuuluvad ja miks. Ma ei tea täpselt, millised on need koolitused, mida kaugelt tulnud jahimeestele kohapeal korraldatakse. Ma ei tea täpselt, kuidas saab sekkuda kohalik omavalitsus. Ja ma ei tea täpselt, mida teistes riikides jahiturismi vastu tehtud on. Ma ei tunne hästi meil kehtivat ja järjest rohkem reguleeritud jahiseadusandlust. Ma tegelikult ei arva, et on olemas eetilisemat ja ebaeetilisemat jahti, sest jaht tapab ja loomad tahaksid elada. Aga ma olen näinud, kuidas jahimees kährikut tapab ja seda ei olnud tarvis teha. Ja seda ei olnud tarvis niimoodi teha nagu ta tegi. Võibolla see oli siis ebaeetilisem kui nt metssigade tapmine, kes põllud segi tuhnivad. Aga kindel ma selles küll ei ole.

Loe edasi “Valimislubaduste asemel”

Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse

Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade

Valgepõsk lagled. Foto: Tiiu Tali

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

Loe edasi “Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse”

Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud

Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade

Foto: Lea Tammik (eoy.ee)

Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.

Loe edasi “Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud”

Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida

Hunt Autor/allikas: Eleri Lopp-Valdma

Nendes ohjamisalades, kus on viimase viie aasta jooksul kõige rohkem hundijahi lube antud, on ka kõige suurem kariloomade murdmiste arv. Mille alusel saab väita, et letaalsed viisid vähendavad rünnakuid kariloomadele? Eestis olemasoleva info põhjal võib järeldada, et huntide küttimine ei vähenda probleeme, kirjutab Eleri Lopp-Valdma.

Loe edasi “Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida”

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas pliimoona keelustamise poolt

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas 29. oktoobril 2020, et pliimoon keelatakse märgaladel jahti pidades, mis on esimeseks sammuks kogu EL-i hõlmava keelu suunas.

Miljonid märgalade linnud saavad jahil kasutatavast pliimoonast mürgituse [Rainer Hungershausen / Flickr]

Hinnanguliselt satub üle Euroopa igal aastal loodusesse umbes 21 000–27 000 tonni pliid, kui pliimoona tükid satuvad märgalade vette ja pinnasesse.

Loe edasi “Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas pliimoona keelustamise poolt”

Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?

Robert Hansen oli trofeekütt, kellele meeldis jahtida nii loomi kui ka inimesi.

Lõviekspert ja looduskaitsja Gareth Patterson võtab teema sihikule.

Minu jaoks – ja paljude nende inimeste jaoks, kes minuga ühendust võtavad, et oma toetust pakkuda – ei erine eneserahuldamise eesmärgil süütute loomade tapmine eneserahuldamise eesmärgil süütute inimeste tapmisest. Siit järeldub, et trofeejahti – metsloomade korduvat tapmist – tuleks kindlasti näha sarimõrvana. Ja samas moraalses valguses hakkab minu arvates inimkonna mõtlemine sellisele moraalitasemele lähenema.

Kuidas on trofeejahi ja sarimõrvad võrreldavad?

Loe edasi “Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?”