Laura Kiiroja õpib Kanadas Dalhousie Ülikoolis interdistsiplinaarses doktoriõppes ning tema kõige suuremaks huviks ja kireks on huntide uurimine: „Teadsin, et doktoriõppesse minnes pean õppima just seda, mis mind kõige enam paelub – koerlaste käitumist. Nii jõudsingi lõpuks Kanadasse ja astusin Dalhousie ülikooli doktorantuuri ning asusin selle juurde kuuluvas Koerlaste ja Roomajate Käitumise ja Olfaktsiooni laboris tööle.“
Loodusturismi ühingu liikmed, kelle hulgas on loodusgiidid ja loodusfotograafid, kinnitavad, et põtradega kohtumine Eestis metsades on tunduvalt vähenenud. Kui varasemalt oli põder Eesti looduses üsna tavaline, siis viimastel aastatel on olnud juhtumeid, kus isegi nädala aja jooksul vaatamata intensiivsele otsimisele põtra metsas kohata ei õnnestu.
Rohkem ameeriklasi kui kunagi varem, arvab, et loomad jagavad inimestega põhilisi vaimseid omadusi ja näevad elusloodust osana meie suuremast kogukonnast, kuid eluslooduse majandamine seda muutust ei kajasta.
Jahimehed tegelevad metsloomade toitmisega, rajades söögikohti ning soolakuid, vahel isegi esitades seda mingi ülla eesmärgina loomi liiklusest eemal hoida. Tegelikkuses on tegu muidugi peibutussöögikohtadega, kus jälgitakse sööjaid (läbi kaamera), valmistudes nad varem või hiljem ära tapma nn peibutusjahi käigus.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Kalvi sõnul ei ole Eesti oludes metsloomadele mingit lisatoitu vaja ja populatsioonide püsimise mõttes on parim metsloomi mitte toita. Söödaplatsidel tekivad ebaloomulikud kontaktid metsloomade vahel ning levivad haigused, samuti tekib röövloomadel ebaloomulik ligipääs saakloomadele. (Kadri Suurmärgi “Metsloomadele toidu viimine on eelkõige kink inimesele”, Maa Elu 19. detsember 2019. Refereeritud artikli täisteksti loe AS Postimees Grupi veebilehelt).
Kui hoolite metsloomadest ja loodusest, palun ärge toitke metsloomi! Metsloomade toitmine kahjustab looduslikku tasakaalu, aitab kaasa haiguste levikule ning kahjustab loomade populatsioone!
Tahaksin loota, et ka pildil olev põdramullikas elas jahiaja üle. Kui ma temaga noorendiku serval viimati kokku sain, siis nosis loom seal rohtu ja tundus, et inimest eriti ei kartnudki. Võimalik, et sel loomal polnud kokkupuudet jahimeestega olnud ega olnud ka ajujahi kogemust, seepärast jäigi ta mind kui pealtnäha ohutut olendit uudistama.
Hundid on sel sügisel murdnud peaaegu 20 koera. Seda hoolimata asjaolust, et nende arvukus on keskkonnaameti andmeil langenud ning toidu-puudust metsas ei ole. Keskkonnaamet ei oska seletada, miks on huntide toitumisharjumused väärastunud.
Sügisel levis sotsiaalmeedias turvakaamera video kahe koera ja kolme hundi kohtumisest Raplamaal. Kõik kohtumised nii rahulikult ei lõpe.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et Eestile sobilik huntide arv sõltub paljudest teguritest, näiteks nende toidu- ja varjetingimustest ning inimeste sotsiaalsest taluvusest.
Relvastatud jahimees jälgimas rahumeelseid protesteerijaid, kes pole nõus loomade tapmisega. Foto: Wojtek Rawdanski / AFP / Scanpix
Aafrika sigade katkuga heitleva Poola põllumajandusminister tegi täna ettepaneku muuta seadust nii, et sõdurid ja politseinikud saaksid õiguse metssigu maha lasta.
