Kas olete midagi kuulnud Potjomkini külast? Tegemist pole ainult kurva ajaloolise juhtumiga Katariina II ajast, vaid seda võtet tarvitatakse ka tänapäeval – ühe groteskse näitena võib mainida Põhja-Koread. Väljend “Potjomkini küla” on saanud alguse vürst Grigori Potjomkini korraldatud suurepärasest näitemängust Katariina II läbisõidu ajaks. Teede äärde ehitati võltskülad tühjadest majaseintest, ühte ja sama loomakarja aeti keisrinna teele ette mitmeid kordi, teesklemaks kariloomade rohkust. Näidati aitasid, mis olid täis liivakotte ja kohalikele inimestele kutsuti lisaks rahvast ja aeti neile laenatud uhked rõivad selga. Sadamates seisid merekõlbmatud laevavrakid, mis olid üles löödud…
Sama tunne tekib minul, nähes idüllina pakutavaid pilte jahimeestest, kes õuntega kitsekesi toidavad. Lugedes jutte, kuidas jahimehed loodust tasakaalus hoiavad ning inimesi ja loodust – jõhkrate kiskjate ja häirivate metsloomade eest kaitsevad. Lugedes uudist, et jahirahu ajal andis Keskkonnaamet välja teise portsu lube huntide tapmiseks – kes on Eestis ohustatud liik – tunnen ma lihtsalt väsimust sellest inimese kui looduse krooni staatusest.
Kas tõesti on eestlastele, kelle riigist on eri rahvused ja võimud üle käinud ja meid alistanud, meile oma usku peale surunud, mõjunud see evolutsiooniteooriat ümberlükkav jumalasõna: “Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea”. Kas see on vastutusest eemale viilimine, kui me endale räägime, et jumal lõi kariloomad? Kas mitte inimene ise ei ole loonud kariloomasid? “Ja Jumal ütles: ”Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!”” Kas sellega on ratsionaalselt mõtlev ja loodusega koos elav rahvas lasknud endale siiski ajupesu teha ja õigustab peaaegu kolme viiendiku kõigi selgroogsete loomade tapmist, kuni väljasuremiseni? Nimekiri ei piirdu loomade ja lindudega, vaid jätkub taimedega, millest paljud olid endeemsed. Kas meie eesmärk on tõesti, et mitmekesisus kaob, erinevad keeled ja kultuurid kaovad ja kõik metsad on uued ja teatud hulga samasuguste loomade, lindude ja putukatega? Kui metsloomad ei tunne riigipiire, siis kuidas jahimehed neid loomi üldse loendavad? Kas olete kunagi mõelnud selle peale, et neid aruandeid teevad jahimehed ise? Ükski teadlane pole veel kindlaks teinud, kui palju mingis riigis mingit loomaliiki peaks olema, et see püsiks tasakaalus. Kas tegemist pole teatud seltskonna tapahimuga?
2020. aastal registreeriti ametlikult 77 375 metslooma ja -linnu tapmist. Nendest võib näitena välja tuua jahiaastal ära tapetud 4809 põtra, 3148 punahirve, 9978 metssiga, 25 778 metskitse, 5551 kobrast, 92 karu, 4659 rebast, 129 hunti, 19 hüljest, 6729 parti, 3173 hane, 1934 tuvi, 871 varest ja ronka… Kas jahimehed on kunagi välja arvutanud, et mitu hunti nad peaks ellu jätma, et hundid ise need tapmist vajavad kitsed ära saaks süüa? Kas jahimehed on välja arvutanud, et kuidas loodus ise ennast tasakaalus saaks hoida? Kui teie loete neid tapatalgute nimekirjasid, siis mis tunde see teis tekitab? Looduse tasakaalus hoidmise tunde?
“Kaisa, su jutt on teatraalne ja kontekstist välja rebimine…”
Aga miks mulle tundub, et pigem rebitakse konstantselt veganit kontekstist välja? Selles kontekstis, mis tunne teil endil oleks vegan olla?
Teksti kirjutas: Kaisa