10. detsembril välja kuulutatud uue seaduse kohaselt ei saa jahimehed, kes tapavad lõvisid, ninasarvikuid, elevante, jääkarusid ja tuhandeid teisi ohustatud liike, enam trofeesid koju tuua.
Briti valitsus teatas täna kavatsusest jahitrofeede import keelata, mis on osa ohustatud loomade kaitsealgatusest.
Alates 2015. aastast on briti jahimehed koju toonud umbes 5000 jahitrofeed, sealhulgas 996 ohustatud liikide trofeed, teatas trofeejahi keelustamise töörühm (All-Parliamentary Group on Banning Trophy Hunting; APPG). Töörühm asutati 2021. aasta juulis, lõvi Cecili kurikuulsa tapmise aastapäeval, et survestada konservatiivide valitsust järgima oma 2019. aasta manifesti võetud kohustust keelustada ohustatud liikide trofeed.
Ainuüksi 2019. aastal tõid Suurbritannia jahimehed koju 15 aafrika elevandi kihvad ja luud; 34 paaviani nahad ja koljud; 27 jõehobu trofeed, sealhulgas hambad ja kihvad; ja 12 leopardi- ja 12 lõvitrofeed, ütleb APPG.
Valitsus algatas küll 2019. aasta lõpus trofeejahi alase arutelu, mille käigus 86% 44 000 vastanust nõudis keelustamist, kuid hiljem midagi ette ei võetud. APPG võtmeliige ja viimase parlamendiettepaneku autor oli Sir David Amess, kes mõrvati oma valimisringkonnas 2021. aasta oktoobris.
Kaitseb 6000 liiki
Prantsusmaa ja Austraalia keelustasid 2015. aastal lõvide jahitrofeede impordi ja ekspordi ning Holland keelas 2016. aastal enam kui 200 liigi trofeede impordi. Selle aasta mais avalikustas Lõuna-Aafrika Vabariik plaanid lõpetada oma miljonite dollarite suurune lõvide aretustööstus, mis varustab lõvidega nii trofeejahte kui ka turismi ja traditsioonilist meditsiini.
Keskkonna-, toidu- ja maaeluasjade amet (The Department for Environment, Food and Rural Affairs; DEFRA) kirjeldas Suurbritannia eelseisvat keeldu kui “maailma ühte karmimaid” ja ütles, et see kaitseb paljusid liike, sealhulgas peaaegu 6000 loomaliiki, keda rahvusvaheline kaubandus ohustab, ja veel 1000 liiki, kelle olukorda hinnatakse peaaegu ohustatuks või halvemaks.
Suurbritannia keeld hõlmab lisaks veel üle 1000 liigi, nagu aafrika pühvlid, sebra ja põhjapõder. Viimase 50 aasta jooksul on metsloomade arvukus kogu maailmas vähenenud 60%, kusjuures Aafrika savanni elevantide populatsioon on vähenenud enam kui poole võrra, ning Aafrika lõvide arvukus looduses on viimase 20 aastaga langenud 20 000ni.
Keskkonnaminister George Eustice’i ametlikus avalduses öeldi: “Praegu ähvardab väljasuremine rohkem loomaliike kui kunagi varem inimkonna ajaloos ja oleme jahmunud mõttest, et jahimehed toovad koju trofeesid ja avaldavad veel rohkem survet meie kõige ikoonilisematele ja ohustatud loomadele. Näitame eeskuju ohustatud loomade kaitsmisel ning aitame tugevdada ja toetada pikaajalist kaitset.”
Seaduse seisukohast on kriitilise tähtsusega, mida saab jõustatavate õigusaktide kohaselt pidada „trofeeks”. DEFRA ütles National Geographic UK-le, et tema jahitrofee määratlus ühtib loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora; CITES) määratlusega. Trofee on defineeritud kui: „terve loom või looma kergesti äratuntav osa või saadus /…/, mis: on toores, töödeldud või valmistatud; mille jahimees on hankinud seaduslikult jahipidamise teel isiklikuks tarbeks; mida impordib, ekspordib või korduvalt ekspordib jahimees või seda tehakse tema eest, päritoluriigist jahimehe alalise elukoha riiki viimisel.
“Lõbu, väljapanek ja hooplemine.”
Humane Society International/Europe’i avalike suhete vanemdirektor dr Joanna Swabe ütles juulis trofeede küttimise teemal tehtud avalduses: “On häbiväärne, et EL on maailmas [USA järel] suuruselt teine jahitrofeede importija, tuues igal aastal sisse ligi 3000 trofeed, sealhulgas Aafrika lõvid ja elevandid, must-ninasarvikud, leopardid, sebrad, gepardid, ilvesed ja jääkarud.”
Swabe ütles: “Saksamaa, Hispaania ja Taani impordivad 52% kõigist imporditud trofeedest ning kaubandusandmed näitavad, et trofeede import kasvas uuritud perioodil tegelikult pidevalt, peaaegu 40%, hoolimata arvamusküsitlustest, mis näitavad, et valdav enamus ELi kodanikud on vastu metsloomade tarbetule tapmisele lõbu, väljapaneku ja hooplemise eesmärgil.” Ta lisas, et metsloomi ja ohustatud loomi tuleks pildistada ja filmida, mitte tulistada.
Mis puudutab laiemat pilti kohalikest kooslustest ja looduskaitsest, siis on trofeejahi kui tegevuse küsimus veel keerulisem.
Ajakirjas “Trends in Ecology & Evolution” 2016. aastal avaldatud artikkel hoiatas, et trofeejahi üldine keeld võib kaasa tuua halvemad looduskaitse tulemused. Tulu, mis on saadud jahilubade müügist jõukatele Lääne inimestele, on sageli kasutatud trofeejahi tegevuse õigustamiseks, kui see tulu on ette nähtud metsloomadega seotud ametite, salaküttimisvastaste jõupingutuste ja muude looduskaitsetegevuste rahastamiseks. 2015. aasta uuring näitas, et näiteks Tansaanias asuv metsloomade amet sai 60% oma sissetulekust trofeejahi lubade müügist. Sageli pannakse ka osa jahitasudest kõrvale, et need jõuaks tagasi kohalikele kogukondadele koolidesse, haiglatesse, kaevudesse ja muusse investeerimiseks.
Kuid selliseid hüved ei realiseeru alati. Halb juhtimine ja korruptsioon võivad takistada raha jõudmist ettenähtud sihtkohta. Näiteks 2017. aastal keelustas USA elevantide trofeede impordi Zimbabwest ja Sambiast, kuna oli mures, et jahimaksudest saadav tulu ei lähe kaitsemeetmeteks. Teadlased on väljendanud ka muret, et mõne riigi jahiprogrammid ei põhine pädevatel teaduslikel andmetel, mis tähendab, et teatud liiki loomi lubatakse liiga palju tappa. Teised on eetilistel põhjustel vastu loomade tapmisele lõbu pärast.
“Suurimate või tugevaimate loomade tapmine, kellel on oluline ökoloogiline roll geneetilises mitmekesisuses ja vastupidavuses, seab ohtu liikide säilimise, häirib sotsiaalseid karja struktuure ja nõrgestab genofonde metsloomade populatsioonidel, mis seisavad juba silmitsi paljude ohtudega,” ütles dr Swabe. “Looduskaitseargument on pettus, mida kasutavad inimesed, kes teavad, et oleks ebameeldiv tunnistada, et nad lihtsalt naudivad loomade tapmist lõbu pärast ja maitsetute selfide tegemiseks. Kuna kaalul on nii palju ja enamik ELi kodanikke on tapmisele vastu, on ELi liikmesriikidel aeg trofeede import keelustada.”
Aafrikas on arvamused trofeejahi kohta riigiti erinevad. Näiteks Keenias on trofeejaht keelatud alates 1977. aastast – samas kui Botswana tühistas oma keelu alles hiljuti. 2020. aasta juulis saatsid seitsme Lõuna-Aafrika riigi kogukonna juhid avaliku kirja, milles kutsusid briti kuulsustega kampaaniat “lõpetama oma mõjuvõimu kasutamist vaeste inimeste inimõiguste kahjustamiseks ja piirkonna metsloomade kaitse ohustamiseks”.
Kirjas väideti, et kampaania oli “maailmavaadete ja väärtussüsteemide kehtestamine võõrastest riikidest /…/ mille tulemuseks on katastroofilised määrused, mis kahjustavad meie õigusi ja looduskaitset.” Hinnangud tulude ja töökohtade kohta, mida trofeede küttimine Sahara-taguses Aafrikas tekitab, erinevad laialdaselt.
See ei ole briti valitsuse ainus samm loomadega seotud kaupade liikumise peatamiseks. Järgmisel aastal jõustub ka Ivory Act, millega kehtestatakse peaaegu täielik keeld elevandiluud sisaldavate esemete impordile, ekspordile ja nendega kauplemisele Ühendkuningriigis, olenemata esemete vanusest.
Allikas: Jonathan Manning “UK announces ban on trophy hunting imports”. National Geographic 10.12.2021