Suurkiskjate jaht on ennekõike trofeejaht.
Kiirenev looduse kadu on sama tõsine kriis kui kliimamuutus ja see hakkab mõjutama tulevaste põlvkondade elu. Suurkiskjate kaitsmine on peamine võti looduskao peatamiseks. Et suurkiskjad saaksid täita oma ökoloogilist rolli, tuleks nende populatsiooni tunduvalt kasvatada. See õnnestuks kõige paremini, kui lõpetataks nende haldamiseks peetav jaht.
Näitena on käimasolev karude jaht. Vaatamata sellele, et karude populatsioon on viimase nelja järjestikuse aasta jooksul vähenenud ja EU loodusdirektiivi kohaselt on karu tahtlik tapmine keelatud, väljastas maa- ja metsandusministeerium 2023. aastal karude populatsiooni kontrolli all hoidmiseks 106 erandlikku jahiluba.
Populatsiooni kontrolli all hoidmiseks peetava jahi varjus tapetakse iga aasta Soomes suur osa karudest ja teistest kiskjatest trofee tõttu. Trofeejaht on harrastus, kus looma tulistades saab kütt jahist mälestuse ehk trofee (kolju, naha või mõne muu osa loomast). Teisiti kui populatsiooni kontrolli all hoidmiseks peetava jahiga ei saa suurkiskjate populatsiooni kontrolli all hoida. Tihti poseeritakse jahi lõpuks surnud looma kõrval.
Metsloomade hoidmise eesmärgiks peaks olemas looduse mitmekülgsuse kaitsmine ja taastamine, mitte trofee tagamine kütile.
Soomes vajatakse uut viisi hoida metsloomi. Karu on tippkiskja, keda ei peaks küttima, kuna karude populatsiooni suurust määravad liigi järelkasv, saakloomade hulk, elukeskkond ja teised samade ressursside pärast võitlevad kiskjad. Inimeste ellujäämine ei sõltu karude või muude kiskjate lihast ja nüüdisaja tehnika ja efektiivsete meetmete kasutamist jahis ei saa pidada traditsiooniliseks.
Suurkiskjate populatsiooni kontrolli all hoidmiseks peetav jaht ei ole tänapäeva ökoloogilise arusaamadega kooskõlas ja on vastuolus looduskao peatamisega.
Francisco Sánchez Molina
Keskkonnaühenduse Luontoliitto suurkiskjate töörühm
Helsingin Sanomat “Suurpetojen kannanhoidollinen metsästys tulisi lopettaa”