Valimislubaduste asemel
Ma ei tea täpselt, kes saab siis raha kui jahimehed Hispaaniast ja Itaaliast siia sõidavad. Ma ei tea täpselt, kes hiidlastest jahiseltsidesse kuuluvad ja miks. Ma ei tea täpselt, millised on need koolitused, mida kaugelt tulnud jahimeestele kohapeal korraldatakse. Ma ei tea täpselt, kuidas saab sekkuda kohalik omavalitsus. Ja ma ei tea täpselt, mida teistes riikides jahiturismi vastu tehtud on. Ma ei tunne hästi meil kehtivat ja järjest rohkem reguleeritud jahiseadusandlust. Ma tegelikult ei arva, et on olemas eetilisemat ja ebaeetilisemat jahti, sest jaht tapab ja loomad tahaksid elada. Aga ma olen näinud, kuidas jahimees kährikut tapab ja seda ei olnud tarvis teha. Ja seda ei olnud tarvis niimoodi teha nagu ta tegi. Võibolla see oli siis ebaeetilisem kui nt metssigade tapmine, kes põllud segi tuhnivad. Aga kindel ma selles küll ei ole.
Loe edasi “Valimislubaduste asemel”PTA: Hispaaniast Eestisse jahikoeri vedanu rikkus loomade veo reegleid
Jahikoerte Hispaaniast Hiiumaale vedaja on rikkunud seadusega kehtestatud loomade veo reegleid, tuvastas põllumajandus- ja toiduamet (PTA). Koerad ise on terved ja nende dokumendid korras.
Loe edasi “PTA: Hispaaniast Eestisse jahikoeri vedanu rikkus loomade veo reegleid”Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse
Eesti Ornitoloogiaühingu pressiteade
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.
Loe edasi “Tallinna Halduskohus peatas kevadist hanejahti lubava Keskkonnaameti korralduse kehtivuse”Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud
Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.
Loe edasi “Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud”Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida
Nendes ohjamisalades, kus on viimase viie aasta jooksul kõige rohkem hundijahi lube antud, on ka kõige suurem kariloomade murdmiste arv. Mille alusel saab väita, et letaalsed viisid vähendavad rünnakuid kariloomadele? Eestis olemasoleva info põhjal võib järeldada, et huntide küttimine ei vähenda probleeme, kirjutab Eleri Lopp-Valdma.
Loe edasi “Eleri Lopp-Valdma: hunte ei ole vaja nii palju küttida”Need teaduse poolt toetatud, mittesurmavad meetodid võivad hoida hunte kariloomi tapmast
Loe edasi “Need teaduse poolt toetatud, mittesurmavad meetodid võivad hoida hunte kariloomi tapmast”Eksperdid ütlevad, et uuesti kasutusele võetud vanad tehnikad ja uued tehnoloogiad võivad kiskjate rünnakute ohjeldamisel olla püssikuulidest paremad.
Hirmu maastik: miks me hunte vajame
Hunti peetakse ohuks meie loomakasvatusele, kuid meie hirm võib olla väär. Võib-olla on kiskjaid vaja looduse tasakaalu taastamiseks.
Autor: Cal Flyn
Loe edasi “Hirmu maastik: miks me hunte vajame”Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas pliimoona keelustamise poolt
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas 29. oktoobril 2020, et pliimoon keelatakse märgaladel jahti pidades, mis on esimeseks sammuks kogu EL-i hõlmava keelu suunas.
Hinnanguliselt satub üle Euroopa igal aastal loodusesse umbes 21 000–27 000 tonni pliid, kui pliimoona tükid satuvad märgalade vette ja pinnasesse.
Loe edasi “Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon hääletas pliimoona keelustamise poolt”Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?
Lõviekspert ja looduskaitsja Gareth Patterson võtab teema sihikule.
Minu jaoks – ja paljude nende inimeste jaoks, kes minuga ühendust võtavad, et oma toetust pakkuda – ei erine eneserahuldamise eesmärgil süütute loomade tapmine eneserahuldamise eesmärgil süütute inimeste tapmisest. Siit järeldub, et trofeejahti – metsloomade korduvat tapmist – tuleks kindlasti näha sarimõrvana. Ja samas moraalses valguses hakkab minu arvates inimkonna mõtlemine sellisele moraalitasemele lähenema.
Kuidas on trofeejahi ja sarimõrvad võrreldavad?
Loe edasi “Trofeejaht: kas üks sarimõrva vorme?”