Huntidest! Läbi isikliku tunnetuse

Canis lupus laying in grass.jpg
Foto: John and Karen Hollingsworth

Eesti meedias ilmub järjepanu artikleid, mis kütavad hundivastast hüsteeriat. Ilmekaks näiteks on lemmikloomarubriigis ilmunud muinasjutt, kus hundid tulid suisa puukuuri lammutama – ja otse loomulikult on ära mainitud ka keegi jahimees, kelle arvates on “hundikari väga agressiivne”.

Vastukaaluks ilmub aga ka tasakaalukaid, rahulikke ja rohkem reaalsusega haakuvaid tekste:

Suvel sündinud kutsikad on juba sügiseks täiskasvanu mõõtu, kuid kindlasti pole selle ajaga nad võimelised juhirolli võtma. Seega kui noortelt huntidelt juhid ära võtta jäävad noored omapead ja sealt ka need “lollused”, kui minnakse inimeselt võtma. Hunt viimasel võimalusel läheb inimeselt saaki võtma. Ja kui läheb siis inimene on pahane ja nõuab , et hundid ära kütitaks. Tihti inimene ei mõista, et on ise oma liigse loodusesse sekkumisega loodussüsteeme muutnud ja ajab iseenda saba taga.

Muide millegipärast on kõige rohkem probleeme huntidega seal, kus neid kõige aktiivsemalt kütitakse. Kui laseksime hundil olla hunt siis kaoksid paljud hundi tekitatud “probleemid”.

Loe lähemalt “Eleri metsast” blogist.

Doktorant Laura Kiiroja: hundid on ökosüsteemis võtmetähtsusega liik

Laura Kiiroja õpib Kanadas Dalhousie Ülikoolis interdistsiplinaarses doktoriõppes ning tema kõige suuremaks huviks ja kireks on huntide uurimine: „Teadsin, et doktoriõppesse minnes pean õppima just seda, mis mind kõige enam paelub – koerlaste käitumist. Nii jõudsingi lõpuks Kanadasse ja astusin Dalhousie ülikooli doktorantuuri ning asusin selle juurde kuuluvas Koerlaste ja Roomajate Käitumise ja Olfaktsiooni laboris tööle.“

Loe edasi “Doktorant Laura Kiiroja: hundid on ökosüsteemis võtmetähtsusega liik”

Hundid on sügisel murdnud paarkümmend koera

Vahur Lauri. Eesti Rahvusringhääling, 5. detsember 2019

 

Hundid on sel sügisel murdnud peaaegu 20 koera. Seda hoolimata asjaolust, et nende arvukus on keskkonnaameti andmeil langenud ning toidu-puudust metsas ei ole. Keskkonnaamet ei oska seletada, miks on huntide toitumisharjumused väärastunud.

Sügisel levis sotsiaalmeedias turvakaamera video kahe koera ja kolme hundi kohtumisest Raplamaal. Kõik kohtumised nii rahulikult ei lõpe.

Loe edasi Eesti Rahvusringhäälingu portaalist.