Rubriik: plii

Eesti Maaülikooli loomakliinikusse satub ravile kahetsusväärselt palju röövlinde ja seda peamiselt inimese süül. Suur osa patsientidest kannatab pliimürgistuse käes. Mürgine raskemetall jõuab nende seedekulglasse jahipidamise jääkidest. Metallijäägid on lindude jaoks aga sedavõrd mürgised, et paljusid patsiente ei õnnestugi päästa. Ehkki juba aastaid on pliimoonale olemas alternatiive, eelistab osa jahimehi jätkuvalt pliist kuule, samas mõistmata, et pliiga saastunud liha süües mürgitavad nad enda ja oma lähedaste organismi. 

Pliimürgitusega merikotkad

2017. aastal ütles veterinaararst Madis Leivits, et “Aastas jõuavad umbes 15 merikotkast minuni. Neist üle poolte on haiguse või surma põhjuseks pliimürgitus. 15 lindu ei ole tegelikult mingi suur number, aga me peame arvestama, et tegemist on mingi protsendiga, mida me suudame juhuslikult leida ehk jäämäe tipuga.” Et merikotkas mürgitusse sureks, piisab vaid paari liivatera suurusest pliifragmendist, mis jahimeeste poolt metsa jäetud loomajäänustes. Võrdluseks võib tuua, et jahimehed ja kalamehed jätavad Eesti loodusesse igal aastal tuhandeid kilogramme pliid. Kuigi 2019. aasta Eesti Jahimeeste Selts õpetab jahimehi end esitlema kui looduskaitsjaid: “Jaht on looduskaitse. Jahimees on looduse praktiline kaitsja. /../ Jaht on väikese ökoloogilise jalajäljega, kasutades taastuvat ressurssi. See on sisuliselt nagu looduses kasvatatud viljade koristus.” – on tegelikult just Eesti jahimehed ning kalamehed need, kes loodust pliiga reostavad.

Loe edasi “Pliiga seotud probleemid Eestis”