Eesti meedias ilmub järjepanu artikleid, mis kütavad hundivastast hüsteeriat. Ilmekaks näiteks on lemmikloomarubriigis ilmunud muinasjutt, kus hundid tulid suisa puukuuri lammutama – ja otse loomulikult on ära mainitud ka keegi jahimees, kelle arvates on “hundikari väga agressiivne”.
Vastukaaluks ilmub aga ka tasakaalukaid, rahulikke ja rohkem reaalsusega haakuvaid tekste:
Suvel sündinud kutsikad on juba sügiseks täiskasvanu mõõtu, kuid kindlasti pole selle ajaga nad võimelised juhirolli võtma. Seega kui noortelt huntidelt juhid ära võtta jäävad noored omapead ja sealt ka need “lollused”, kui minnakse inimeselt võtma. Hunt viimasel võimalusel läheb inimeselt saaki võtma. Ja kui läheb siis inimene on pahane ja nõuab , et hundid ära kütitaks. Tihti inimene ei mõista, et on ise oma liigse loodusesse sekkumisega loodussüsteeme muutnud ja ajab iseenda saba taga.
Muide millegipärast on kõige rohkem probleeme huntidega seal, kus neid kõige aktiivsemalt kütitakse. Kui laseksime hundil olla hunt siis kaoksid paljud hundi tekitatud “probleemid”.
Loe lähemalt “Eleri metsast” blogist.
