Vibujaht on julm, vägivaldne ja kannatusterohke väikese huvigrupi meelelahutusviis, mis ei ole sugugi loomade heaolust või huvidest lähtuv praktika.
Anna oma hääl vibujahi vastu!
Suurkiskjate populatsiooni kontrollimiseks peetav jaht tuleks lõpetada
Suurkiskjate jaht on ennekõike trofeejaht.
Kiirenev looduse kadu on sama tõsine kriis kui kliimamuutus ja see hakkab mõjutama tulevaste põlvkondade elu. Suurkiskjate kaitsmine on peamine võti looduskao peatamiseks. Et suurkiskjad saaksid täita oma ökoloogilist rolli, tuleks nende populatsiooni tunduvalt kasvatada. See õnnestuks kõige paremini, kui lõpetataks nende haldamiseks peetav jaht.
Loe edasi “Suurkiskjate populatsiooni kontrollimiseks peetav jaht tuleks lõpetada”Mis tunne on olla vegan
Kas olete midagi kuulnud Potjomkini külast? Tegemist pole ainult kurva ajaloolise juhtumiga Katariina II ajast, vaid seda võtet tarvitatakse ka tänapäeval – ühe groteskse näitena võib mainida Põhja-Koread. Väljend “Potjomkini küla” on saanud alguse vürst Grigori Potjomkini korraldatud suurepärasest näitemängust Katariina II läbisõidu ajaks. Teede äärde ehitati võltskülad tühjadest majaseintest, ühte ja sama loomakarja aeti keisrinna teele ette mitmeid kordi, teesklemaks kariloomade rohkust. Näidati aitasid, mis olid täis liivakotte ja kohalikele inimestele kutsuti lisaks rahvast ja aeti neile laenatud uhked rõivad selga. Sadamates seisid merekõlbmatud laevavrakid, mis olid üles löödud…
Loe edasi “Mis tunne on olla vegan”Jõulukingitused jahimeestele?
Vahetult enne jõule, 22. detsembril andis Keskkonnaamet välja teise portsu lube huntide tapmiseks. Esimene kogus lube anti 90 hundile, kellest 1. novembrist kuni 20. detsembrini juba 53 tapetud on. Eestis on viimastel aastatel elanud enne jahihooaja algust 200-250 hunti ning pärast jahihooaja lõppu 100-150 hunti. Lihtne matemaatikatehe näitab, et Eestis tapavad jahimehed igal aastal pea poole Eesti aladel elavatest huntidest.
Loe edasi “Jõulukingitused jahimeestele?”Tapetud loomadega poseerinud trofeekütt tappis hiljem oma naise
Trofeekütti ähvardab surmanuhtlus, kuna vandekohus tunnistas ta süüdi oma naise mõrvas, kui paar oli 2016. aastal Sambias jahiretkel. Pennsylvaniast pärit hambaarstist mees ja tema tapetud naine olid Aafrikas, lootes leopardi tappa, kui toimus mõrv. Varem oli trofeekütt internetis jaganud fotot, millel ta poseeris koos maha lastud ja tapetud jäära surnukehaga.
Huntide kohta levitatakse valeinfot!
Eesti Jahimeeste Selts vahendas valeinfot, mida levitasid ka mitmed meediaväljaanded. Esimene valeinfo, et Rootsis on 460 hunti. Tegelikult on heal juhul 400, sest 6 karja kütiti talvel ära ja seda ei ole arvesse võetud. Rootsis hinnatakse arvukust perioodil 1. oktoober kuni 31. märts. Seega isegi kui 6 karja talvel maha lastakse ja nende jäljed loendatakse siis neid arvestusest maha ei võeta.
Loe edasi “Huntide kohta levitatakse valeinfot!”Itaalia suurim jahindusmess tühistati seoses murega liikide vähenemise pärast
Seda on nimetatud tugevaks hoobiks jahisektorile.
Põhja-Itaalias asuv Vicenza linn ei korralda enam riigi suurimat jahindusmessi HiT Show (Hunting Individual Protection Target Sports).
Loe edasi “Itaalia suurim jahindusmess tühistati seoses murega liikide vähenemise pärast”“Me pooldame liikide majandamist mittesurmavate meetoditega,” ütleb Astrīda Notte.
Loomakaitse teema tekitab tavaliselt tuliseid arutelusid. On neid, kes seisavad kirglikult nii metsiku kui ka kodustatu heaolu eest, ja teisi, kes ei lakka kunagi rõhutamast inimese eristaatust maailmas ja teiste elusolendite teisejärgulist eksistentsiaalset rolli, mis enamasti tuleb allutada selle sama “homo sapiensi” kapriisidele. Seekord rääkisin esimese grupi esindaja, ühingu “Latvijas ainavas” (“Läti maastikud”) juhatuse liikme Astrīda Nottega.
Loe edasi ““Me pooldame liikide majandamist mittesurmavate meetoditega,” ütleb Astrīda Notte.”Tapetud karu ei saa midagi õppida
Pole üheselt mõistetavaid teaduslikke tõendeid selle kohta, et karude küttimine muudaks nad inimpelglikumaks.
Loe edasi “Tapetud karu ei saa midagi õppida”Endise jahimehe mõtteid
Sooritasin jahinduseksami edukalt 18-aastaselt toonases ENSVs.
Enne seda käisin vanema küti, jahisektsiooni esimehega jahil kaasas, loomulikult relvata. Oli ka kohustus olla üks aasta, n-ö katseajal „jooksupoiss“. Aktiivseid jahimeheaastaid järgnes sellele ehk viis-kuus. Oli paar aastat, mil olin lubatud hooaegadel pea iga päev metsas, püss õlal. Siis tuli vaikne taandumine, samm-sammult, aasta-aastalt ja viimased umbes viis aastat jahitunnistust enam ei oma.
Loe edasi “Endise jahimehe mõtteid”136 mittetulundusühingut üle maailma nõuavad jahitrofeede impordikeeldu
136 looduskaitse- ja loomakaitseorganisatsiooni üle kogu maailma, sealhulgas 45 mittetulundusühingut Aafrika riikidest, võtavad ühises avalduses sõna trofeejahi vastu ja kutsuvad poliitikuid üles keelustama jahitrofeede importi.
Loe edasi “136 mittetulundusühingut üle maailma nõuavad jahitrofeede impordikeeldu”